Hommikune aas
See hommikune jahedus,
siin lilli täis aasal...,
surun ennast su vastu,
minust kinni sa haarad.
Leban alasti su kaisus,
pole sõnu siin vaja...,
sinu silmades on vastus,
oma tundeid nüüd jagan...
Suudlen õrnalt sind suule,
mis mu hellusi ootamas...
ja need tulised huuled...,
minu kirg rinnas hõõõgumas.
Suudlen hellalt su silmi,
milles mõistmise läige...,
mulle selgeks saab seegi-
mida teen-kõik ju õige.
Suudlen kuumalt su ihu,
siin lillelisel aasal...,
jahe, hommikune udu
niiskelt jalgu mul embab.
Sinu armastust ma tajun
ja see meeletu kuumus...,
pole jahedust,ei udu-
terve aas nüüd soojaks muutus....
13
17/02/2013
Armastus
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud