Mälestused unistustes

Kõikjal tundub, et oled sina,
kellest igatsen tohutult mina.
Sinu kett mulle meenutab
ja sinna mälestustesse mind keerutab.


Ma olime jälle koos
ja päris suures suudluse hoos.
See oli mulle kui õnneloos,
et olime jälle koos.

Teinekord olime me väljas,
meil oli ka üsna palju riideid seljas.
Me lamasime märjal ja külmal lumel
ning meid ei heidutanud isegi mitte pimeda jume.


Suvi tundub nii valus,
kuid peab meenutama - see on jalus.
Olid sa mu vastu ükskõikne, loid
imeilusate liblikate asemel lendasid koid.


Olid siin minu pool,
kui unustatud oli kool.
Me olime arad
ning mina punnisin vastu sõrad.


Vahel tunnen su puudutusi
ja väga kirglikke suudlusi.
Need on haaravad
ning vahel ohtlikult haavavad.


Sinu puudutustele ma allun,
sinu vastuarmastusse kergelt kaldun.
Püüan teha kõik, et tõestada -
ainult sind ma armastan.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard