Kevad sinilille sinises

Ei tea, miks armunud ma taas?
Vist kevad poeb juba põue.
Kuid lumi on ju maas
ja ilmadki ei kisu õue.

Külm näpistab vaikselt tagumikku,
näen lume alt kergelt külmunud lagendikku.
Linnud lendavad meie maale
ning lõõritavad tervele Eestimaale.

Lõõritades ehitava pesa
ja loovad tasapisi pere.
Varsti - varsti hakkab paistma kevadine kesa,
mis paneb poeedil ringi käima vere.

Pungad kikitavad peanuppe
ja varsti korjatakse tuppa nurmenukke.
Kevad sinilille sinises
ning esimene kärbeski juba pinises.

Siniliiliad ja astrid,
mis on kaunid kui delikatessid austirid.
Kevadine hõng
tundub sama ilus ja lõputu kui vanaema lõng.

Jooksevad ringi armunud paarid,
kellest saavad selle kevade staarid.
Armastus ja kevad käivad käsikäes
ning saavad koos üle igast mäest.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard