Finiš
Siis kui viimnepäev (aktus) koidab,
inimlastel meel(etus) loidab.
Tormlevad lill'tega õnnitlushordid,
keele peal võltspaatoslikud akordid.
Soovivad edu ja soovivad õnne,
puistavad määratuid pisaraid kõnne.
Ülistab terve sugulaskoor:
"Milline õnn on olla veel noor!"
Ei tea nad miskit protsessi sisust,
Ütlevad vaid: "Nüüd pääsed sa risust!"
Kleite nad vahivad pärani sui.
Kui ütlen, et vahust mul täitsa --- suva,
seisab kond tagajalul täitsa jahmununa
-----------------------------------------kuna
milleks meile sisu, mõte ja tuum?
Näib ju päikselgi vaid pealis erutav ja kuum.
M. Mägine 2013
Järgi luuletajat
Kommentaarid
martmagine
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: martmagine
- Lisatud: 05/05/2013 20:45
- Kategooria: Verstapost
- Vaatamisi täna: 2
- Vaatamisi kokku: 3083
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud