Sa ei näe mu sisse
Sa ei vaata minu sisse, väldid arusaamist
Lihtsalt sõnad: „Terveks eluks!“ Näed ju ainult kesta
Joonistad must pildi. Et saaks kenam, sätid raami
Sõrmuski on ajutine, veega mahapestav.
Tahad näha mind kui daami, juustesse sead paelad
Kannad justkui amuletti (ehk läeb hästi?) kaelas
Räägid, kuidas minulaadne vääriks kuldset trooni
Adumata lihtne tüdruk eal ei kannaks krooni.
Pakud mulle uhket laeva, mina küsin paati
Selgitan, et sinu tundeil pole adressaati
Roosidega külvad üle, sest sul minna palun
Lubad osta kalleid kingi, kui käin paljajalu.
Mu isemoodi oleku loed naiselikuks tujuks
Viid mind restorani, baari („Nii ju suhe sujub!“)
Ehmatad, kui lillepoes ma valin vaid nartsisse
Ostad lilled, lahkud öeldes: „Ma ei näe su sisse“.
Heliriin Puistamaa
Järgi luuletajat
