-
Kui näen su nime,
juhuslikult mõnes raamatus,
libistan sõrmega üle,
igatsus väristamas lihaseid,
põlgus piitsutamas hingekeeli.
Sest see ainus asi veel,
mis sinus eal ei muutu.
Ja tahaks sul öelda,
hei, kas tead,
oled ilus.
Ehkki paljugi kunagisest
ammu hääbunud on.
Kui palju veetlevust oli
sinu ebaveetlevuses.
Kui palju üllust
kõrvuti ehtsa toorusega.
Kuid oled minust
kaugel, ehkki siinsamas.
Jäägu siis nii, kui
oled leidnud uued tõed.
5
12/02/2014
Armastus
Järgi luuletajat
Kommentaarid
LuuletajaTahaksOlla
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: LuuletajaTahaksOlla
- Lisatud: 12/02/2014 21:40
- Kategooria: Armastus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 2240
- Kopeeritud: 1
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud