kurb lugu
Sündimata lapsele ei jõutud panna nime
Kätel kandmata jäi südame all hoitud arm
Elust, mis veel eile tundus armastuse ime
tänaseks sai õlgadele koorem. Lihtsalt karm
Kuhu saata valus tõde, matta hingest vaev?
Keda ootab magama nüüd väike võrevoodi?
Millal kuivab pisaratest triiki tõusnud kaev?
Kunas päike tundub jälle tõesti päikse moodi?
Pähe kuhjub küsimusi: „Milleks oli tarvis?“
Eilsest naerust tänaseks sai trööstimatu nutt
Ema paitab sündimata lapsest kõhul armi
Kauni lõputa jääb elu ilus muinasjutt.
Heliriin Puistamaa
13
29/05/2011
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Heliriin Puistamaa
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: ronja (Heliriin Puistamaa)
- Lisatud: 29/05/2011 07:21
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 2
- Vaatamisi kokku: 3542
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud