Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Armas rahvas

Armas rahvas, kes te kord hallidel aegadel tulite ja hakkasite seda pisikest platsi koduks kutsuma; kes te hingate sedasama Läänemere õhku; kes te olete oma vanemaid siiasamma matnud; kes te laulate pulmalauas "Õllepruulijat" ja karjute 'kibe!'

Armas rahvas, kes te saite vaikuse poolt lahku viidud ja laulude poolt taas ühendatud; kes te olete oma lapsi siin magama hällitanud, kooliteele viibanud ja paarigi pannud, et see maa saaks jätkuda;

Armas rahvas, kes te olete mure halli koorma all küüru vajunud; alatisest olematu raha lugemisest silmad aukus ja vesised; kes te olete seisnud järjekordi ja teadnud defitsiidi hinda ning tummalt sõnatuna hääletuna oodanud;

Armas rahvas, kes te kunagi mängisite koos liivahunnikus kodu, poodi, haiglat, nõida, sõda, vahest ehk Tootsi ja Teeletki; kes te kõmpisite koos kooliteed käia, saite kahtesid, kolmesid ja viisi ning koolipeol oma esimese suudluse.

Armas rahvas, kes te kasvasite üles just nõnda naerdes, lauldes, tantsides ja joobudes edust, õnnest, usust ja armastusest, küsides eneselt lõpmatult neid igavesi küsimusi: kas, millal, kuidas ja miks?

Armas rahvas, kes te hiljem seisite nõutuna teelahkmel ja avastasite, et olete vaesed, rumalad ja mahajäetud; ja keegi ei kuula, ja keegi ei vaata ja keegi ei hooli karvavõrragi;

Armas rahvas, kes te lasete end jalge alla tallata, kurnata, koorida ja kupatada, hinge seest välja kratsida ja ristilegi lüüa; kes te libistate end sooja müüri vahele prussakana paremaid aegu ootama; kes te hääbute hirmunult ja kuulekalt kolmeks peotäieks põrmuks.

Kuhu olete te peitu pugenud?!
Kust leiate veel pelgupaika, soojendavat südant?!

Jätke need hirmud, jätke alandlik orjameelsus, kadedus, nõrkus ja pimedus, murdke ometi välja sest kalgist kestast; painutage need trellid ja põgenege sellest omaenda ehitatud vanglast.

Armas rahvas, vaadake enda ümber, vaadake ja tundke endas jõudu!

Las tärkab uus ja isemoodi maailm, las tõuseb suhu laul ja veri soontes kannab ilu; las kaob me õlult igavene ike, las ununevad piinad, itk ja lein; ühineb las maa ja meri ja taevas; uued tuuled tõusku tuhast, uus päike tõusku idast ja uus inimene me ajas parkund kesta seest.

(Margaret Walkeri For My People ainetel)

— Tea Tamm
26
07/03/2014 Isamaaline

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Tea Tamm

Kasutaja teooria profiilipilt

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info

  • Autor: teooria (Tea Tamm)
  • Lisatud: 07/03/2014 21:17
  • Kategooria: Isamaaline
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 3565
  • Kopeeritud: 0


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud