Üksik kuu juba ootab mind - taevasametis hõbedatähises. Ta ju teab, et ma igatsen sind oma südamejulguses väheses. Teab, et ikka ja jälle ma tulen, hundiulg nutukõveral suul, karjun tühjaks end, häälegi kähedaks... Ja mu üle irvitab kuu.