LehMaasikas
Suvel, kui väljas on ilusad ilmad
Sõidan ma maale ja teel
Kohtan ma lehma, kel kurvad on silmad
Ja peale selle tal veel
On lausa hiiglaslik keel
Segamatult vasikas mälub
Ja õnneks ei vaja ta muud
Ta mäletseb otse maasikavälul
Täis magusaid marju ta suu
Just lõppemas on juunikuu
Õitsnud võilille ebemeid sajab
Ja paplite vatti puult
Kärbseid sabaga eemale ajab
Ja kõrvadega teeb tuult
Ta mõjub nii siiralt ja truult
Mulle tervituseks ammub
Ehe agraarne idüll!
Mullegi ju maitseks mammud
vahukoorega küll...
Miks on su silmad siis märjad,
Nii klaasjad kui seebimullid?
Kas liiga teevad sull’ härjad
või alfaisased pullid?
Miks on su silmades valu,
Sa pole veel mullikaks küps?
Sa seda äkki ei talu
Et ees sind ootamas lüps?
Su vend ehk viidi ära
Ja temast tehti praad?
Ja naabertalli mära
Ehk trambib sinu maad?
No mis ma oskan lisada
Et väheneks su piin?
Nüüd pühi silmist pisarad
Ka mulle maitseb piim.
-Tiina Nuum-
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud