Sest hullumeelne, armunu, poeet — kõik ainult kujutlusist koosnevadki. William Shakespeare

Sind Surmani

Sind surmani küll tahan
ma kalliks pidada,
mu õitsev Eesti rada,
mu lehkav isamaa!
Mu Eesti vainud, jõed
ja minu emakeel,
teid kõrgeks kiita tahan
ma surmatunnil veel!

Kuis, maa, nii hellast kannad
su lapsi käte peal,
neil annad leiba, katet
ja viimast aset veel!
Tõest’, armsam on mul hinga
su põues, Maarjamaa,
kui võõral piiril õnnes
ja aus elada!

Kuis on su pojad vagad,
nii vaprad, tugevad!
Su tütred, nagu lilled
nad õitsvad nägusad!
Ja sinu tuul ja päike
sind õitsel hoiavad,
ja kõrge kotka tiivad
kuis hellast katavad!

Ja tihti siiski leian
su silmis pisarad? —
Mu Eestimaa, oh looda:
ka ajad muutuvad!
Meil tulevased tunnid
veel toovad kinnitust!
Käi kindlalt! Pea kõrgess’!
Aeg annab arutust!

Tunnusta poeeti
SAADA LUULETUS SÕBRALE





Loe järgmist luuletust
Luuletused

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Kommentaarid
Info
  • Autor: Luuletused
  • Lisatud: 12/12/2012 22:23
  • Kategooria: Varia
  • Vaatamisi täna: 1
  • Vaatamisi kokku: 3103

Märksõnad


lll








      Unustasid parooli?
Lisa enda luuletus tee endale konto