Ja sa läksid
Lapsepõlves vähe olen näinud,
lapsepõlves vähe olen käinud.
Lapsepõlves lõhkunud asju palju,
lapsepõlves lapsel juhtub palju.
Nüüd suureks saanud, näinud olen palju.
Arvasin, et olen nagu kalju.
Miski mind ei suuda kõigutada
aga siis ei suutnud sa mind armastada.
Ja sa läksid, võttes kaasa mu südame.
Kas vastu panna ma suudan veel?
Või suren ma mõttetus lootuses,
et sa tagasi tood mu südame?
Nüüd leban ma põrandal maas,
kõrval kummuli konjaki klaas.
Ja vahin ma toa valget lage
ja mõtlen, mis tegid oli vale.
Su pildid mu peas tiirlevad
ja su sõnad mind kummitavad.
„Sa oled üks mõttetu mees,
kes elab vaid oma unistustes!“
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Tiido Korsten
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Aafricaman (Tiido Korsten)
- Lisatud: 07/01/2013 19:33
- Kategooria: Armastus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 2934
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud