unustus
***
Räästast tilgub,
piisana langeb,
igatsus suur.
Langeda tahab
ja eks ta siis langegu.
kevadet keelata
pole ju mõtet.
Piisake langeb,
langeb omade hulka,
sinna ta kuulub,
ühtseks saada tahab.
Rohkem piisku langeb
sini-sillerdavasse vette,
paisatakse aina enam
üks ja teise järel.
Piisana liigub,
edasi sõuab.
Ohurikka teega
algust teeb ta.
Las ta läheb,
pane tärkama maa,
kihuta välja
see sünk-must tuhmus,
mis katab maad.
Too rahu meie peale.
***
Mis on see tähtsaim meie elus?
Kas leida elu tähendus ja mõte...
Leida leidmatut ilmvõimatu ainult neile,
kel puudub mõte.
Mõtted korduvad ikka ja jälle,
sest üks mõte leiab teise üles ja ükski ei jää leidmata.
Ainus mure, küsimus suur jääb.
Kas me mõtteringis,
mis lai ja avar,
leidub koht ka tähtsamaile?
***
Tuiskab,
tuiskab otse vastu,
täpselt vastu.
olen siin üksi,
ma ei tunne midagi -
enam
ja ma nüüd lõpuks
lihtsalt olen.
Olen üksi.
Tuul puhub
ja lükkab mu ümber.
Vihma sajab
mu pea peale.
Vaatan veel kord ringi.
Ei tuiskagi.
Olen lihtsalt,
olen lihtsalt siin ja
väljas on
on lihtsalt udu.