Sõnale detsember leiti 22 luuletust
Detsember
Nüüd lumepilvedesse
loojang vajub
ei ole vahet
päeval ega ööl
ja lobjakas ja
pikad vihmasajud:
need aastalõpu
viimsed meistritööd.
Pilk eksleb
hingesoppe pidi
ja silme ees on
läinu panoraam:
on omajagu
samme tehtud tagurpidi
nii mõnes asjaski
on muutund arusaam.
Kui tasakaalus
üldse olid kaalud?
Mis trikke vahel tegi
heitlik meel?
Kes ära kadus ja kes
ikka kõndis
me kõrval pisut
konarlikul teel.
See aastalõpu
kerge raskus
ja unistus,
mis ootab ees…
Ei saa ju öelda
nagu kõigel oleks
minna lastud,
ei saa ju öelda
.....
Detsember
Jõulukuu käes, aga jõulud veel kaugel.
Taevas vaatab maad.
Lapsed vaatavad taevasse:
kas hakkab juba ükskord sadama?
Lund, ikka lund, mida siis veel!
Õu on täis päkapikkude pisikesi päkajälgi.
Keegi peale Muri ei näe neid,
sest lund, lund ju ei ole.
Muri ka ei näe,tema tunneb.
Oravad on hallid ja õnnetud,
jänesed on valged ja vihased –
kuhu see lumi siis jääb?
Kirikukellad juba köhatavad kõrisid kõlavaks,
tornid torkavad oma tipud pilvedesse:
kas lund on?
Kui ei olegi
jõulud tulevad ikka.
Detsember
tuisusel lumisel detsembrikuu päeval sa kohtasid mind
tundus et nagu teaksime igaviku
sa küsisid teiste käest kas olen aines
et vältida olukorda, kus olen rõõmus ilma tegeliku põhjuseta
aga olingi selline, olengi selline
ja sellisteks ma ka sinu mälestusse jään ja jäin
igal pildil suu kõrvuni
aga sa oled näinud ka mu tusasatsemist ja pisaraid
seda, kuidas loobin asju
seda, kuidas ma kaaslast psühhiaatriahaiglasse saadan
ainult tugevamad jäävad ellu, ütleksid
Poeem jõulupuust
Sügisel kui nägin lund
kartsin – see ei ole päris.
Ehk võin jälle näha und?
Seest käis läbi väike värin.
Kuurist otsisin kus suusk,
kaasa haarasin ka kelgu –
kuhu peale mahuks kuusk.
Naabrid kehitasid õlgu…
Vaatasin siis siia-sinna
kust ma leiaks jõulupuu,
mis võiks olla üle linna -
päris omajagu suur.
Ja siis üpris kähku selgus:
kõrgest kuusest oli ootus
oluliselt suurem kelgust –
sedasi mul kustus lootus.
Läks siis päevake või kaks,
mõtlesin veel järgi minna,
kui käis silme ees mul … plaks:
siin see seisis - keset linna…
Ma .....
Detsembrikuu
Algab detsembrikuu - see jõulukuu.
Sellel kuul nagu polekski muud ...
... kui jõulusalmid ja jõuluinglid,
päkapikud ja jõulukingid.
Aknal sussid ja kaminas puud,
õhetavad põsed ja laulavad suud.
Koolipeod ja tähtsad ballid,
lastel kaelas soojad sallid.
Jõuluõhtul laual kalkun,
jõuluvana kinke andku!
The Farm - All Together Now
Pea meeles, poiss, kui sinu esivanemad surid
Riigi uhkuse pärast, miljonitena kadunud
Kuid nad ei maini kunagi Belgia kaevikuid
Kui nad lõpetasid võitluse ja olid Üks
Vaim sel ööl tugevam kui sõda
Detsember 1914 külm, selge ja ere
Riikide piirid olid silme alt ära
Kui nad ühinesid ja otsustasid mitte võidelda
Kõik koos nüüd
Kõik koos nüüd
Nüüd kõik koos, eikellegimaal
Kõik koos nüüd
Kõik koos nüüd
Nüüd kõik koos, eikellegimaal
Jälle see sama vana lugu
Kõik need pisarad valatud asjata
Mitte midagi õpitud ega targemaks saanud
Kõik mis on, .....
Talv läbi?
Kuulsin täna linde siristamas
nägin neid kibuvitsa peale tulemas
lendavad, oksakesed suus
tahavad teha pesa jaanuarikuus;
uue aasta tulekuga talv perses
külma igatseja on ahastuses
kuidas enam Eestiski pole ausat külma
vahendunud ära ja nüüd on koerailma;
ei saa me uisutada ja kelgutada
ja jäneseaasta algust nautida
kelgutada koertesaanis
õnnetu saunaline õlut kaanis;
et end lumes karastada ei saa
kui lumi ei kata enam me maa
või talisuplust teha jääaugus
sellinne ebaõnn tuli uue aasta paugus;
kõrini, et õues nagu november
vähemalt oli mingi valge det .....
Lume ootuses.
Käes on detsember,
kuid puuduvad lume helbed.
Vahel mõned siiski tulevad,
järgmisel hetkel needki sulavad.
Võiks ju maha sadada valge vaip,
kaduda muru ja asfaldi laik.
Kaunis valge maa,
paremat tahta ei saa.
Romantilisel metsateel,
tahaks jalutuskäiku nautida veel.
Mitte mudasel teel tallata,
kui vihma asemel, lund võiks kallata.
Lootus jääb ,et tuleb ka lume vaip,
seni on üsna vesine see talve maik.
Ehk siiski valged jõulud tulevad,
lootused on need mis viimsena surevad.
Kui terve maa lund juba täis...
Kui terve maa lund juba täis,
mis helkleb varjundites öösel...
Kui kutsub külla võlulaas,
ja pole ammu olnud lörtsi...
Kui õhk on värske, kange, külm
ja härmatisest valged juuksed...
me ümber valge särav pulm
ning lugu ümisevad tuisud...
Sel ajal kätte jõuab talv
ma joovastuses tema ilust...
on lumehelbed nagu parv
mis tansisklevad tuuleõhus...
See pilt on unustamatu...
on lummatud kõik looduse ilust...
Siin asu, rahu, muretus
Talv sütitab mus luuleinnu...
/20.detsember 2015/
Talv
Kui talv tuleb meile, siis säravad tulid,
ja päikese käes sädeleb lumi,
loodus on tardunud, oodates imet,
metsas ei kuulnud loomi ja linde…
Kõik vaikne… kuulda vaid tuiskute ulgu,
nad räägivad mulle kaunist lugu…
Sel ajal võib ärgata nõiduslik jõud,
mis kütkestab pilku ja iluga võlub ...
Talv, nagu ingel, on säravas riides,
ja lume valgedus on ümberringi!
Valged on linnad, põllud ning laaned...
helged ka unelmad ja mõttekaared…
Siin lumemetsas nauding elab,
ja talv minu saatusse suurt õnne põimib.
Siit leidsin ma muusat, innustust, ilu,
Südam .....