Sõnale elulõng leiti 7 luuletust
Vardad klõbisevad kiirelt
Vardad klõbisevad kiirelt,
nad helisedes kõlavad.
Vardad klõbisevad kiirelt,
nad mustrit käpikuile kannavad.
Korvis lõngakerad ootel,
keritud väikesteks keradeks.
Üks neist mururoheline,
teine taevasinine,
kolmas valge, pehmekene
neljas must ja ainukene.
Vardad aina klõbisevad,
vaiksed helid kõlavad.
Mõte mustrit paika paneb,
südamesoojusel käpikud valmivad.
Ise olen juba väsind,
vardaklõbin hinge jääb.
Elulõnga aina vähem,
kootud mustrid
käpikute peal.
Laugudele uni valgub,
käed rüppe vajuvad,
kiisukene,kes mul ainus,
lõngakorvis nurrutab.
Ühtki sõna Jõuludest
Kes palju sööb - see palju kasvab!
Kes palju teeb - see palju jõuab!
Kes tahab raha - see seda saab!
See oli nii ja nii see jääb!
Kas oled peen või hoopis paks -
Saad iga aasta vanemaks!
Direktor, tisler - kes sust saab?
See oli nii ja nii see jääb!
Karjääri kasvust pääsu pole -
Oled sa tark või ajukääb!
Ja sa kas rikkastud või kooled...
See oli nii ja nii see jääb!
Me elulõngakene veereb!
Kel huvi on - see jaksu saab!
Oled sa karm või oled leebe...
See oli nii ja nii see jääb!
Hinges igatsus ...
Kodulinna melu videvikku rauges,
teekäijad üksikud kiirustasid veel.
Öö vaikuses õrnu helbeid langes,
seal ridamisi sinu jäljed , jäid teel.
Läksid kauaks ei tagasi , saa tulla,
kodusoojus siin ootab igatsev hell.
Pillgi nukker pole kõlamas ta trall,
iga klahv kus sinu , südamele valla.
Kuis oodata nõnda aastaaegu,kuid,
kirju , täita luules terveid vihikuid.
Aeg kiirelt aastaid elulõnga koob,
ka kohtumise päeva ligemale toob.
Hansi!!!