Sõnale hellus leiti 119 luuletust
suht siiber
ei taha suitsetada, ei taha magada,
ei taha liikuda, ega lamada,
ei taha näha kõiki teisi,
ent üksildus, see hirmutas,
kui enesega vastamisi seisin.
mul pole tuju, et lugeda,
pole tuju, et miskit luua,
tunnen, kuis tahan tal' kaissu pugeda,
kuid ei suuda end ta kõrvale tuua.
kadunud on mu julgus,
alles veidike hellust,
palju kergem mul tundus,
endas hiljem sain selgust.
enesearmastuse õpingutel
"sa ei saa armastada kedagi enne,
kui oled õppinud ennast armastama"
see ütlus kõigile nagu süstitud oleks verre.
ma ei tea, kuidas mu päike jälle läinud on looja.
küll aga tean, et kui sõdima pean külmaga,
siis oled see sina, kellelt küllaga saan sooja.
sinuga tunnen, et mind ei saa rünnata,
tohin ma sulle armastust südamesse külvata?
usun, et selleks mind loodi,
ometi ma iseendast ei hooli,
kuid vähemalt enam ei proovi
ma nii väga olla teiste moodi.
mind tuimaks nüüd jätab nende arvamus,
sest soe süda on mu elamus.
ja tänu sellele ma mõtlen, et
ehk ko .....
Tuulevana
Udupehmes pilvevoodis
ennast ajamas on loodi
habemega tuulevana,
et saaks lendu tõusta täna,
paitada Su juukseid pehmeid,
puudel rohetavaid ehteid,
külastada murumoori,
õhtusäras päiksekiiri,
vahel öösel tähti, kuud,
mis nii kauged, püüdmatud.
- Tarmo Selter -
2023
EMA
Emal on naeratus silmis,
kätes on ravitsev võim,
hääles on helluse viisi,
leida armastust südamest võib.
Emal on olemas ema,
kes hoolib ja hoiabki teda,
olles kallis vanaema,
nii lahke ja armastav, kena.,
Ole emana päriselt ema,
ole olemas lapsele heale,
olles armastav, hooliv ja kena,
saab laps loota elus Su peale.
- Tarmo Selter -
2023
Mis on me armastus
Mis on me armastus ma mõtlen tihti
kust kumbki teab- see kannab ainult meiki
ma oigan- oi kui palju- mitu kihti
me tunneme vaid värske ilu feiki
Ma armastan sind alatuste karva
sa laigid minu siira ilme pettust
teineteist me näeme oh kui harva
kuid armastus see oli värvit hetk just
Kui näekski sinu pindamata ilu
ja sina minu hinge alastust
me pöörduks- ära jookseks tulistjalu
nii võõristaks me päris armastust
Mu silmal hellust näkku õrnust joonid
sead enda joonistatud naerud suule
mul sinu tarbeks maalit malbed toonid
jah nõnda jälle igatsed mu poole
.....
8.märts
Iga mehe huulil Naine
jäägu täna kõlama!
Ülivõrdes ülistused
naisi tuleb austada!
Täna mehed, kätel kandke
oma kalleid kaasasid!
Lubadused nüüd kõik täitke
homme juba unub kõik!
Pole täna raske kanda
kätel ühte naisuket
Rohkem kallistusi anda
kasvõi ühte lillekest
luhtum
kuidas see juhtus
tuleste avatud pihkude puhtus
ja siluli paid
põskedel
siidina sõnatud sõnumid said
kuidas see juhtus
katkeva sõlmede sõrmine sidusus
pooleldi luhtus
lahtistest nööridest põimudes
moodustus teisele elule abistav köis
lõputuis öis
millal see juhtus
tühjuse torbikud ääreni
veeresid täis
otsani ootamas ikkagi tooret
mis näis
olevat õige ja olevat pealegi
antud
kõikidest kõrgemalt
enamast hoolemalt kantud
lastud ja lenneldud õhkude panna
ja hoida
kuni jääb õnneni isegi
heledast halost ja helluse helidest väheks
tantsivaist t .....
igavesed jõulud
täna valgeid helbeid imedeks sajab
kuu nagu klaaskuulina öös helendab
armuline rahu mida inimhing vajab
tähtedes peidetud lootus sätendab.
täna unistusi armastuseks sajab
me südamed soojalt naerma ajab.
kaunistustega ehitud elumajad
küünlad valgustanud eredalt
kallite elurajad.. pimedad ajad
jõuludes mil viibid perega.
täna soove reaalsuseks sajab
rõõmust silmad nutma ajab.
igale kingipakile nimi antud
kedagi kusagil ootamas keegi
tunnetes nõnda sügaval kantud
elus endas süüdanud on leegi -
leidmaks õiget õrnas eleegias.
täna ennas .....
Mälestuse passioon ...
Kaua ootasid kuid ootamatu siiski.
seisab sinu ees see veetlev muusa.
Silmis sära , peegeldamas hellust,
teda tundsid veel mitte südamega.
Kibuvitsa õiest sirgus malbe neid,
polnud minagi varem , sul - peig.
Süütas säde, leekidesse südamed,
armastus meid enda rüppe võttis.
Aeg kiire lahku eluteed on viinud,
kujutlused olnust , hetki loovad.
Kas tagasi sind ootan , pigem ei,
me mälestus nüüd kaunim meist.
Hansi!!!
Vanur
elatanud vanuri
elukogen´d silmadest
peegeldub mure ja rõõm
värvikirev elu
iga ta rakk
on kogenud korra
täielikku armastust
viha ja hirmu
kanged jalad
on kunagi
tantseldes lennanud
armsama juurde
praegused tundetud käed
paitasid kunagi hellalt
laste õrnu kiharaid
töötasid põllul rakku
terve keha on väsin´d
tüdin´d kirjust elust
nüüd jääb vaid üle anda
tarkused nooremale põlvele
Kadunud tunne
Ma ei ütle, et armastan sind,
see on kui vabaduse petmine.
Tahan olla julm, üksi jäta mind,
suudlen sind hellalt ja palun siis mine.
Ma ei vaja su truudust,
su sõnad on kui tühine tuul.
Sa tegid kõik katki, mu süda on must,
kadunud on tunne, mis oli nii suur.
Ühel ööl tähtede all,
Maad kattis esimene hall,
Mere kohin kõrvu puutus,
Siiski oli millestki puudus.
Oli see hellus ja hool,
Ehk mõistmine või Validool?
Täpselt enam ei tea
Kuid seal kaotasin ma pea.
Ta jäi nende mändide alla,
Ja rannaliivale,
Su käte vahele ja
Sinna, pargi rajale.
***
Vihkan seda kohta
vihkan siin kõike
see ajab mu marru
Ma karjun
Ma jooksen
ma põgen
arvan et leian väljapääsu
See hullumaja on lõppmatu
Karjun APPI
keegi ei kuule
Nõrkussest kukkun
Kui ärkan
Olen haiglas
Olen hirmul
Tahan tagasi paika mis ajas mind marru
tahan tagasi paika kus vihkasin kõike
Mingid tädid tulevad
tõmban tekki üle pea
ning karjun taas
Tuleb üks valges kuues onuke
ütleb et minuga on köik
Ma ei saa aru mis toimub
Karjun taas appi
Teen silmad lahti
näen ema jooksmas oma tuppa
Karjun et ta mind kunagi ei jätkas
ta kallisitab mind
ja üt .....