Sõnale iksus leiti 96 luuletust
Kurbuse Rapsoodia
Läbi käimata jäi mul Arkaadia tee…..
Rist kanda.....Kolgata mäele on kaugel…
Kaelas taak nagu elu hammasratastest kee..
Mul suurest kurbusest pisar on laugel…
Sinul hea on ükskõiksuse kõrgpilotaaž
Ei taha sa minust enam midagi teada…
Minu hing on su jalge ees tallatult maas….
Ei suuda ma mõistuse häält enam seada…
Meie suhtlust tabas hetkega metamorfoos…
Oli suhe teine sul ammugi loodud…
Alles hilja aegu tagasi veel olime koos…
Nüüd ei taha sa teada olen elus või poodud…
siis jälle ees on
ah millal see oli
kui öösse vaadates
kõiksuse käest küsisin
mis on aeg kes inimene
miks kord on valge siis
jälle pime miks mulle on
antud korraks näha
elu imet sündind
tähe tolmust päikse kiirtest
siis jälle ees on pimedusse minek
kahe pimeduse vahel
tükk on valget aega kinni
kus saad võtta elu kaelast
näha pärani silmi sulle
elamiseks antud rõõmu
nukrust vaeva talve halli
suve sinist taevast
07.01.2024
Motivatsioon
Kõik on kombes
Ma lihtsalt ei näe homset
Vaid enda sisemise torme
Kuid kolme sõnaga saan näha ühiskonna kapitalistlikku normi
Kus püstitada enda majanduslikku vormi
Et luua maailm loogilisest
Millest saan ma aru
Et vaikus piina ei teeks mu sees
Kui käib kuradi raju valu
Et suunata energiat
Kasutada aju
Tunda kuidas veresoontes hapnikku tajun
Näha kuidas sünnin ma surnust
Kui tunnen ma kurbust
Mil saan ma kujutlusvõimest julgust
Kuidas teadlikumaks on saanud monoloogi näidud
Piitsutada mõtlemist
Mis on järgmised käigud
Öelda kõike senikaua kuni rahulolu lõpuk .....
Enesehoid
isekas
isepäine
järsk ja kannatamatu
kõik on ühe mündi pooled
proovi münti visata
ja sa näed,
et selle taga on ennast piiritlev
inimisiksus
kes ei luba, et tema territooriumile
tungiks vaev ja viha
enesehoid nendel aegadel on tähtis,
eriti kui sind mõjutavad asjad,
mis jätavad südamelööke vahele
vahepeal ehk kaotadki mõne juuksekarva
nii ka sügis lennutab oma kulunud lehti
algava talve rüppe
Sel päeval päike ei paistnud
kuigi käes oli kevad.
Linnud ei laulnud,
kurbusest vaikisid nemad.
Mööda pehkinud laudteed sa läksid,
sättisid prille,mis ninale vajusid
Oma mõtete raskust ja piina
vaid tajusid.
Sa teadsid,et maha jääb kõik see,
mis seni on olnud.
Aga tagasiteed enam
sinu jaoks olemas polnud.
Aeg seisma ei jäänud,
kell armutult edasi tiksus.
Süda lõhkemas valust
ei
ole vaid sõnad
nüüd sellest sai tegelikkus...
Puhastus*
valged riided kui pühaduse sümbol
nagu ingel või valge tuvi
kes mu aknale lendas
silmapilguks
Vene teatri lavalaudadel
ma tunnen taas, et see, mis on,
on tõde ja kuidagi sellest välja astuda
ei saa
Mu elu läks uperkuuti
tirel ette, tirel taha,
kui ma otsisin mooduseid
korraks siit eksistensist oma jälgi maha jätmata
näha uusi radu
nagu rebane, kes kaua istunud valvel
et saaks õhtuks magusa suutäie
jäi see loom ka minus valvele
et teada saada, et sünteetika ei võrdu iialgi
linase või siidise pehmusega
kõrge vibratsiooniga
või helidega, mis jäävad planeeti .....
Sisikonna ümberpöörd*
Sartre "Iiveldus" mu päevades
sisikonda tormiks kiskuv vaev
et saada lahti mürgitatud isiksusest,
keda pole kellelegi vaja
Oota, vaata ja uuri
oma värskelt pressitud sõstra mahla taustal
kuulamaks vanu meloodiaid,
mis viivad sind hetkedesse,
kus said olla emotsionaalselt vaba,
lõpuks kodus
iseenda tunnete südamikus
pole vahet,
kas sureme täna, eile ja homme
kahetsus või igatsus
nagu tõrvatilk mu kullases
mesises hingepütis
jääb alatiseks meenutama
neid hetki, mida justkui tuulelohena lennutades
iial kätte ei saanud
ja kui silmad sulgen,
näen seda film .....
Muutub ikka....
sinu kaudu ei muudeta midagi
muudetakse ikka
kuidas ei muudeta
iga mehe ja naise kaudu
muudetakse midagi
siinsest süsteemis
oleneb kuidas Rumi kombel
ennast sotsiaalse organismina
käsitleme
kui ma olen piisk ookeanis
siis selles piisas on ka kogu ookean
patt oleks tunnistada
et me lihtsalt tarbime ja mälume
olles kasutud
just sinu kaudu muutubki maailm
kas ja millal teadvustad seda
on sinu enda teha
iseenda elu kujundades nagu korterit
või maja
lihtsad kujundid, et inimene saaks aru
et kõik, mis on vaja on selged arusaamad:
kes ma olen, miks ma tahan olla
ja mida .....
see luuletus jäta kindlasti lugemata
ma ei küsi Pessoa kombel
miks ma end ära ei tapa
kuigi inimese igavene
patt ja süü samamoodi
aja kohal ripub täna nagu
enne tuhandeid aastaid
kärbes aknast sisse lennanud
toas sumisev
valge maikelluke maja taga
peenral ons nendelt keegi
kunagi küsinud soovi loomiseks
igaveseks kohanemiseks küll tuule
küll kuivusest maa pragunemisega
varju puudumisega kõrvetava
päikese sügisese ligeduse eest
paradiisi otsimise ammu
olen jätnud selja taha
Eedeni aias Aadama ja Eeva eest
hea ja kurja puud
valvama pandud inglid
kuis lugeda olen tahtnud
teie .....
Miks on kehkaõpsid paksud?
Iidvana ironia kohe tõesti
neist, kes enne atleedid olnud
peetakse suhkruga palju mesti
nüüd kehakaalus paisunud;
ajasime rivisse end
tuleb dressides ja lipsuga onu
ise ümar on ta asend
pole teda sellisena näha mõnu;
ja ma tihti mõtlengi
miks on kehkaõpsid paksud?
toiduahel ei käi õieti ringi
nad ära peetud oma jooksud?;
ise teavad sporti
aga nüüd lotid lõugade all
ju kõlbab toit igat sorti
ei liigu enam käes pall;
kehkaõpsid elavad nüüd suu kaudu
palju kraami õgivad
õige füüsis neil puudu
ja õpilastega palju mõlisevad;
nt. Andres Sõber .....
Meelemängud *
meelemängud on kõige hullemad
sest sa oled hullumise äärel
sa arvad, et sa oled katki lagunemas
tegelikult sinu stoiline meel jaguneb kildudeks
sulle väljaspoolt kinnitatakse kui imeline inimene sa oled
sa ei usu,
sa kahtled kõiges
sa kahtled inimeste headuses
hoolimata sellest, et oled teiste suhtes hea
sest on miljon ükssada põhjust olemas,
miks võib see kõik ükskord keerduda sinu vastu
isegi surm
ja surmast teada saamine
valukohad perekonnas
haiget saamised, haiged liigesed
mälukaotused, alzaimerid
kõik on olemas ja
sa lihtsalt oled tänulik, et oled
reben .....
Kohtumised
Mul ei ole sulle sõnu
laulukatse nurjus
järgneb vaikus- piin ja mõnu
sõnadeta kurjus
Tunnen külma õhu fronti
udu tihedust ja rõskust
mööda nahka verd ja konti
hinge jõudev valu laskus
Matan mõttes mitu keha
ammu ilma sinu vaimust
mida eksiga veel teha
karistuseks katkend lõimust
Helged mõtted parinaga
heidan- üksildus mu selts
lahkun- minnes pori taga
ees on helgus- igikelts
Hulgun ulas külmun kõngen
elusõnadeta hauas
lumelagedatel langen
metsas kajad: "Kaua's kaua's"
Kandes ennast- jäätund vakka
mõeldes lauluväega linnust
ükskord sajandite .....
