Sõnale kaugel leiti 425 luuletust
Kaugel
Seal lõpmatus kohas, minust kaugel.
Seal suures ja huvitavas kohas,
ikka minust kaugel.
Seal, kus on minu südame teine pool,
minust kaugemal.
Ootan, igatsen, aga aeg läheb ja mina sellega kaasa,
kaugele...
Tahan ja vajan....kuid keegi ei näe ju seda...
Sõnu tuleb vähe,naeru veel vähem ja keegi ei suuda neid suurendada...
Kurbus täitsa otsaette kirjutatud, aga keegi ei näe,
sest nad on
.....kaugel...
Kaugel kodumaast
Olen kaugel kodumaast,
reisin siia-sinna.
Süda sees mul kipitab,
raskus rõhub rinda.
Miks tunne imelik on sees,
miks mõte rahutult rändab?
Pool ilma rahulik on veel,
pool mul käimata on teed.
Süda kisub ikka sinna,
kus mu kallis kodumaa.
Meeleheide rebib rinda,
Kas kodu veel mind mäletab?
kaugel mälestustes veel
Kaugel mälestustes veel
oled eksinud teelt
tuhmunud emotsioonide jäljed
tõeks moondatud valed.
Hommikud mööduvad aeglaselt
otsin südamest lootust
ööd saadavad üksildaselt
unistust -
kohata Sinu naeratust.
Refrään:
Ootan telefonis kostuvat häält
ei soovi olla kõigest möödanik
kas tõesti igatsuseks vaid jääd?
Meid lahutab -
teineteisest igavik.
Aastaid kaugel ...
Eemal kodumaa ja tema rannad,
sulle kallid, hinges keda kannad.
Siis igatsuse väele , alla annad,
ei võõrsil hoia, ka taevamannad.
Kodus tagasi , kui uuesti sünnid,
möödas mured , igatsus sunnid.
Oma rahvaga , tulevikku kõnnid,
olgu rõõmu , või kurbuse tunnid.
Õhtune promenaad ...
Vaatlen rannal kuis tuul lainetama tõstab vett,
kaldal rebenemas vahuks laineist voogav kett.
Uljad kajakad , neil tiib merepinda puudutab,
plinkiv majaka valgus ööpimedusse sähvatab.
Üksi päris promenaadil , minu kohal ilmaruum,
päike mere taga koitis uus seal hommik kuum.
Sinu üle miljon tähte , kuusirp selge helendab,
lõppmatuse ees meil hing härdalt kummardab.
Siin kõiksus ta looja universum koos teie ees,
kaugele pole tulla asud võimsa süsteemi sees.
Planeet Maa meid hoiab , kosmilise ohu eest,
meie rajada jääb maailm vaba turvaline seest.
Hansi!!!
Tärn-Täht mu taevas.
Rivis Seistes, Riimides sellest,
kuidas tunne endiselt on veider,
iga kord kui meenub üks kindel,
sügavalt tõmban hinge,
meenutades-unistades,
justkui käes viimne,
Rinnus tihke,
hambad plagisevad kokku,
kui kauua veel panen tõe eest jooksu?
Olen üks julgemaid neist keda tean,
kuid see olukord milles kohkun,
kartes sulle teha üle kohtu,
kui see pilk kohtub,otsides moodust,
soovides julgust, soovides kooslust,
mõtetes pole kaine ammu,
käed taskus, pea kuklas mõtlemine aeglustab sammu,
väed mida ei uhu puhtaks, kus mu kirka,
aeg läbi külmunud jää raiduda,
kujutl .....
Vait
Kas armastan
või ei armasta?
Teaks ma vaid,
kuid oled vait.
Vait ja ei räägi.
Kuidas peaks ma teadma,
kas olen armunud sinusse endasse
või ainult sinu pilukil silmadesse.
Sinu silmadesse, sinu huultesse,
sinu kaunitesse juustesse.
Mis saab siis, kui avad suu
ning läinud on see küsimus
- kas armastan
või ei armasta.
Säratu kivike
Ja istun mina siin,
jälgin sind kaugelt eemalt.
Tahaksin sind nii
näha veidi lähemalt.
Oled ilus, kena,
oled väga huvitav.
Sinu sära kõige ilusam,
kumab üle terve ilma...
Ja istun mina siin,
vaatan sind eemalt.
Ja istud sina seal,
ei näe mind siin.
Sinust eemal...
Olen nähtamatu,
putukas, märkamatu.
Ning sulle ebaoluline,
säratu kivike.
Hirm
Oled nii meeletult kaugel,
kui pisar mu kahvatul palgel.
Laskub vaikselt alla ta,
kuigi lootes, et sealt uksest tuled kord sa.
Sealt astuksid sisse sina
ning ma ei vajaks enam lohutuseks viina.
Sa lõpetaksid minu piina,
kuigi mu nimi pole Liina.
Mõtlen saabuvatele aegadele
ja neile kõrgetele takistusaedadele.
Õnnetuks muutun,
kuna edasi unistada ei suutnud.
Kardan, et lahku läheme
isegi ennem kui üksteist näeme.
Plaanid ja unistused purunevad taas
ning mina rabelen südamevalus jälle maas.
Igatsus
Oled nii kaugel,
kui mina sind vajan.
Pisar mu palgel,
vajub alla kui tahab.
Tahan olla su juures,
must-valges kuues.
Hoida ja kaitsta sind,
sellest millest jätsid ilma mind.
Tunnen taas tunnet,
mis paneb mu südame põksuma.
See on pikk ja pime kui tunnel,
mis paneb mu põlved nõksuma.
Tule ruttu - ruttu siia.
Ära mu südant enam piina.
Tule hoia mind ja suudle suule,
mis kuuluvad ainult sulle.
Tähed ja kuu tunduvad nii kaunid,
mis joonistavad taevasse sinu näo paunid.
Kõikjal tundub, et oled sina,
kellest igatsen ainult mina.
Mul on kahju, .....
Hei Jaan kas tead...
Ühel hetkel
kui tundsin
ei enam ei jõua
ei oska
nõnda armastada kui peab
olin väga väsinud
aga ausalt ei osanud
Keegi tark ütles
vaja Jaani käest järele küsida
Jaan oli kusagil
Jaani polnud ammu nähtud
too tark teadis veel
et vaja Jaani käest
kolm korda küsida
enne kui tead ja oskad
Terve elu otsisin Jaani
ei olnud ta ligidal
ei kaugel
ei keskel
oma hallist habemest kinni hoides
sain lõpuks ta ligi
sain lõpuks küsida
Jaan ei vastanud
Seesama keegi tark ütles
vaja kolm korda küsida
mine uuesti teele
teadsin täpselt
kus Jaan asub
aga omet .....
taeva all lumi sulab
nüüd iga tund
hing pakatab kui
oksal pung su sooni
täidab kevadvete
avar tulv kurgus
tema kipitav sund
eal sellega ära ei harju
Maal Linnutee servas
taeva all lumi sulab
vesi kraavides vulab
tulemas on kevade
tali jääb jälle päevast
kaugele eemale
lillede lapsed tuulest
vaaruvail jalgadel
päikest joovad peenral