Sõnale kell leiti 1144 luuletust
juuni hommikul kell neli
elu heldus ja imelisus
päästa mind ära
seegi kord iseenda käest
õhtuks jasmiinil aias
avanes esimene õis
kuslapuu edasi lõhnab
mändide kõrval mäel
valgus on kohal
päev jätkub
tund taeva all endiselt
kinni võtab käest
kes kordki elus
üleni on olnud õitsemises
joobnud elu imest
kel veri põlend
sellest kirest
sel käed pane ümber kaela
koos temaga nuta ja naera
Äraaetud konnad lastakse kell kümme poodi
Eilsemad rüütlid üleeilsemad konnad
tõusevad sageli varem kui vara
mis hoiakski voodis
ammugi põhjani suudeldud ära
ammugi ära aetud on nad
kuidagi püsivad loodis
Korraks kires määratletud
hinnatud ja siis on jäetud
küll seisavad küljes väliselt
kuid jalatud ja käetud
päriselt
lisaks peatud
peatun ka ja küsin kella
seda ikka saab
Ainus teadus mis need konnad
tänagi veavad
olgu pühapäev olgu või reede
õigeimat aega teavad
Odavpoeketi kaupluse lähistel
kuulavad pingsasti aega
nad tulevad täpselt kell kümme
uuri sean õigeks
soovin mõttes n .....
kell 3 hommikul
jälle ma leban kell 3 hommikul ärkvel
oodates hirmuga surma või ilusat und
mõistuse segaseks närviliselt vähkren
veel pole kumbagi uksele koputama tulnud.
on see ülemõtlemisest tekkinud stress
või elus kujutlevate tunnete deliirium
tagurpidi keeratud mu maailma progress
olles kõigest enese mina tühine varjund.
süngelt must tähistaevas ja unetu kuu
kiirenev pulss ning külm higi teeb oma töö
paanilised hingetõmbed kuniks kuiv suu
loodan üle elada järjekordse raskust täis öö.
enam ma ei leba kell 3 hommikul ärkvel
oodates hirmuga surma või ilusat .....
SÕIT
Armastuse kiirteel
vilkalt möödub aeg
kuni põleb leek veel
õitseb rahuaed
Elukella tiksumine
kõrvu kostub tasa
südamega vaatamine
teelt ei astu maha
Ootamatu leinakisa
liivakell on tühi
lilleaias palud lisa
pisarsilmi küsid
Säravalge nimbus
nüüd vist ongi kõik
lõpuohke hingus
algab viimne sõit
Aeg kella keerata
Suvi meile põue poeb,
meelde jääb meil ikka,
ilm on ilus, ilm on soe,
päevad on nii pikad.
Igal aastal korda paar
saad kella keerata,
suve poole ikka taas
siis oma pilgud sea.
Sügisel siis ärkad hiljem,
õues valgem on,
kevadel veel varem üles
aeg see voodist toob.
Kokkuvõtvalt meeles pea,
kui aeg on jõudnud kätte,
suve poole keerata
end seieril nüüd laske.
- Tarmo Selter -
2023
Mitu sõpra
Kellaplaadil mitu sõpra
oma aega käivad,
kõige pikem kiirelt tõttab,
sekundeidki näitab.
Keskmisel on veidi aega,
samas on tal kiire,
näeb ta veidi rohkem vaeva,
luues sekundile piire.
Pole kiiret lühemal,
kes vaikselt ringi rändab,
sekund minutiks nii saab,
et tunde kellal anda.
Kahel korral kokku saavad
ülemises otsas,
jutustavad ööl ja päeval
kuni sekund ootab.
Siiski ei saa unustada
inimlikku fakti,
kui saab kella keerutada
ikka suve/ talve kanti.
- Tarmo Selter -
2023
TIKSUMINE
KELL TIKSUS JA MINA
ISTUSIN SOHVAL
VÕI DIIVANIL
VÕI KUŠETIL
VAHET POLE MILLEL
KELL TIKSUS JA MINA
ISTUSIN
VÕI LAMASKLESIN
VÕI LEBASIN
VAHET POLE MIS MA TEGIN
KELL TIKSUS JA MINA
VÕI TEMA
VÕI SINA
VAHET POLE KES
KELL TIKSUS
VÕI POMM
VÕI TAKSOMEETER
VAHET POLE MIS TIKSUS
TIKK-TAKK TIKK-TAKK TIKK-TAKK
Hirmutunne
Kõik on tasa,
kõik on vaga,
hommik piilub aknasse,
seinakell käib ühte rada,
aeg on liiga varane
Puuoksad väänlevad
pilvede poole
raagus ja lehitud
kusagil on kuusepuuke
kaunilt ära ehitud
Kuulda tasast tuulenuttu
akna taga vingumas,
ulgumine muutub valiks
tõmban ette kardina
Üksi olla ei ma tohiks
hirm ei lase uinuda
Igatsev jõuluootus
Ootan jõule-
Uni läinud-
Läinud ka kõik muu-
Tuba väike-
Sisse ei mahu-
Jõulud suured ju-
Kardin hele-
Väljas pime-
Mitu magamata ööd-
Küünal viltune on laual-
Sirgelt püsti küünlaleek-
Kass on kerra tõmmand ennast-
Vähest aega näitab kell-
Süda muudkui tuksub rinnus-
Süda ootusest on hell-
-