Sõnale kirjad leiti 34 luuletust
need põlemata jäänud kirjad
Su kirjades on alles
me räästais tilkuv
Emajõe tulvavetes kevad
nii heleroheline päiksevalge
ei iial nõnda enam
mu käsi harva puudutab
neid hetki ka silmavesi
mis mõnda nendest vahel
kaua puhtaks pesi tasakesi
kui penikeeltes külajõgi
ülastega kaldal mais
me kirjades igavesti
voolama jääb see kevad
hing armunud kus olla
pilgeni kord sai
"Põleta kõik mu kirjad" filmi vaadates
põleta kõik mu kirjad
korduvalt olen nii öelnud,
nii sulle kui talle
milleks neid igavikku kaasa vedada
kui mõttelendki saab sellega hakkama
kui hommikuti kirjutusmasina taga
toksid oma igatsusest tulvil kirju
ja mõtled emotsionaalsete piinamisriistade peale
mis sind viivad eemale
igapäeva argimelust
jah, pisarate pärlitest saaks teha endale kee
isegi neid müües miljonäriks võiks saada
kui see oleks minu eesmärk
kurbuse kaudu rikastuda
või täita nendega metsatulekahjudes hukkunud florat ja faunat
kes justkui piiskade aurustumise saatel
ootamas on uut päeva
.....
EMA
Ema, kevad on möödunud ruttu
ja suvigi takkatippu.
Ilusat aega kevades ja suves on olnud,
minu hinge kurb sügis on tulnud.
Ema, sügis on iseenesest ilus,
kuid sügiseti kõige rohkem
puudust tunnen Sinust.
Siis lühemad on päevad ja pikad on ööd,
süda igatseb ja hing sees pilli vaid lööb.
Ema, vahest võiksid siin ju olla,
mina Sinu juures, pea toetamas õlga.
Ema, ilus kuupaiste oli,
tähed sirasid öös,
üks täht eredamalt paistis
ja pimedust ei olnudki sel ööl.
Ema, täna tuli esimene lumi,
suurt rõõmu selles oli!
Peagi jõuavad jõulud lähemale,
ema kalli .....
Ema
Maalisin emale ilusaid pilte,
õhina ja kirega,
kirjutasin kirju hoolega,
peenikese sulega,
tint läks vahest laiali,
kui pisar pääses voolama.
Kaugel emakene oled?
Mina aina joonistan ja kirjutan,
kätte saand sa neid ei ole,
veel ei ole vastust saand,
joonistan,kirjutan enesele,
südames neid kaasas kannan endaga.
Ükskord ikka tuled,tulen -
südant puistama...
Pillimehe naine
Pillimehe naine ei saa iial tantsida -
tema võib vaid kohvi-koogi vahet vantsida.
Pillimehe pruut ei saagi öösel magada
ja päeval tuleb kallimale rahu tagada.
Meremehe naine ei saa pilvi vahtida -
vaja lasteaia-kooli kohti jahtida,
kirjaniku kombel postikaste sobrada
ja majakate valgel mööda randu kobada.
Sõdurpoisi naine ei saa iial istuda -
muidu võivad jalad kogemata ristuda,
kui kureparved juhuslikult mööda sõuavad,
enne kui kõik laigulised koju jõuavad.
Presidendi proua ei saa iial töötada -
aega tarvis kleite allapoole vöötada,
pottidega-pannidega kõ .....
mõni katkine mõttepude
rahu maa peal
ja inimestest hea meel
saab see kunagi
meie kõigi juures
kunagi teoks
surmani mina ent
selles eest palvetan
lõpuni kõnnin selle tee
*
mul üle elada
ära taluda
tuleb seegi mõte
nad mõned aastad
pärast matust
põletavad su kirjad
fotod kus sina oled
seitseteist
Vanadus
kui varem lähtusin Bulgakovist
"Käsikirjad ei põle",
sest see söövitus minusse
siis haigeks jäädes sain aru,
et kui ma pidevalt kustutan enda kirjutisi
ei jää minust midagi alles
ehk see tuul, mis siia puistatud
kannab edasi minu kui inimese
tuntud tundeid
huvitav, mis kirjanduslektorid ütleksid
kuidas ma igatsen lihtsalt olla kohal
aga sa ei saa olla kohal
nendes kohtades, kus uks on juba sinu ees sulgenud
seega, kõik, mida loon,
peab olema ühel või teisel kujul kättesaadav
muidu ma piinaks ennast ju ülearu
õrnahingelised peavad saama ennast väljen .....
Kuidas jälle Juku raha teeb
Sügisvaheaeg ja Halloween ukse taga
ning Juku lihtsalt ei maga
tal mõte teenida pappi muudmoodi
selle asemel, kui minna tööle poodi;
kord mängis lapselapsena vanamehele
tegi tillitõmmet sellele dementsele
vanadekodust koos Mariga käisid külas
ei õnnestu enam, vanakesel perse mullas;
porno müük luhta läks samuti
issi ajakirjad ehmatas ära vanamuti
aga kui uuesti vanemate tuppa poiss astus
tuli kapi alt välja ta vastus;
võttis kompressori ja täis puhus kummid
ehk siis eri värvi kondoomid
kleepis smailisi, nahkhiiri ja tissidega naisi
ja muid uhkeid erootil .....
Teadmatus ***
ei tea, kas tänada
kadunud aegade hiilgust
või selgesõnalist korraldust,
mis tookord mulle andsid
ma nägin sinu silmades oma isa peegeldust
see, mida tema kirjeldab on kui moos,
mis podiseb kuumaga tulel
sarnsus, mis tõmbab ligi
hommikud, mis täis õppetunnidesse ruttamist
ma seisatasin uksel ja mõtlesin,
kuidas saaks kord selle ümber pöörata
kas heldida nende tunnete müras
või visata keraleek staadionile
ja vaadata, mis saab kui paotab suu hiireke,
kellel on lõvi tunne
see kõlab nagu muinaslugu
vaadates tagasi, saan aru
mis süttiv leek selle laudlina lee .....
Mälus
Võid minna kui soovid
ei hoia
aga tea
sinu küünejäljed
minu munandite
vaimses vahemälus
jäävad igaveseks
Naeratuse lihasmälus
aga on endiselt veel
piisavalt piimhapet
et sulle mõeldes valus oleks
Ravida tuleb sellega
millest valu tehtud
nii ma muudkui naeratan
ja piinlen
Mälestust
sinu tuharatest
hoian mõnikord suveõhtuti
oma pihkudes
Siis ma küll tunnen
oled minu vastas
minu ümber
mina su sees
tunnen isegi kaugelt
kui õnnelik sa oled
hetkel
Hetk pärast hetke
saadame soovid
sõnadeta kirjades
need kohtuvad kusagil poolel teel
ja saa .....
Romantism
jah, mul on autunne
ja võimalik, et elan kuskil romantismi ajastul
kus püstoliga oma au kaitsta oli normaalne,
et mitte langeda häbiposti
surra või mitte surra
aga iseenda au määrida elades tõekuulekat elu
ma ei lubaks
võimalik, et liiga palju vaadatud neid sarju
kus korsett tõmbab hinge kinni
ja lõputud armastuskirjad nõrestavad pisaratest pabereid
aga
ometi on see kaunis ja ilus,
kui tunne vallutab kogu su meeled
et sa võiksidki sellesse uppuda ja sukelduda
iseenda au kaitstes
sellepärast ehk ka minuga ei mängita
nüüd aastate jooksul on arusaam tekkinu .....
Abielu
oma kindla jäärapäisusega
mis on meile suguvõsast vereliini kaudu kaasa antud
ei saa ma kunagi abielluda valedel alustel
võimalik, et see on liiga seebiooperlik
aga kui mu ema õnnistust ei anna
abielu ei sõlmita
kui sul on tütar
ja mõtled tema õnnele
ei kujuta ette,
et hakkaks peigmehe abistajaks
vaid ikka võrdseks partneriks
abistavaks kooseluks
on olukordi, kus on sõlmitud liidud
valedel alustel
ja kui sisend, taotlus on juba vale
kuidas teed kiirkorras registreemist
lihtsalt seetõttu, et oli vaja
riigilõivu muidugi odav maksta
aga elu on rohkem kui .....
täna on luuletuste ja
kirjade põletamise päev
loodan et Sa ei kuule
leekide vuhinat
mis ahju suus tõuseb
kõrgele ei taha et
see mühisema
hakanud tuul
Su üles ärataks
hämmastun sõnade
heldusest mis on nõus
koos minuga põlema
kuidas kõik need
me pilgud ja ohked
suudlustest kuivad
ja märjad huuled sõnadesse
kord ära mahtusid
mõni peotäis tuhka
neist jääb nüüd maha
mõni katkine pilt
kevadeti valutavas mälus
Need vanad kirjad
Su arm neis endiselt
lõputult voolab
nagu oja mis ikka veel
merre kannab oma vee
me justkui alles kinni
hoiaksime suve heldest käest
öös üleni valges
midagi tea talvest
mis seitsme maa ja
mere taga alles ees
ehk aimad
Su sõnade valgus
toob valu
käsi ristimärgi
Su kohale õhus teeb
Sind õnnistades
hing selle ära talub
üksnes tänuks saab meel
Valus
Valus süda,
mis Sa soovid
programme, olendeid, juhtmeid.
Mida?
Sa juba hoiatasid, et üks vale klõps
ja läbi see ongi,
olen corpse bride
Süda praksub nagu lõke, kui ta on murenenud või katki,
aga kas ikka selleks, et uut valgust sinna sisse lasta?
Või olen ma taas läinud ennast hävituslikku teed?
See tee toidab, aga põletab tuliselt, ülemäära,
kõrvetades
Anna ruumi, anna ruumi, ütleb süda,
naisolemusele lihtsalt olla ja tantsida,
võta aega, võta aega
lihtsalt unistavalt pilvi ja liikuvaid puulatvu vaadata
Aega on
Isegi kui süda lööb rütmist .....
Säh sulle
Öeldi, et autod ja ratturid
on liikluse suurimad munnid
kes igasugu saasta põhjustasid
aga hullemad nüüd eletritõuksid;
ise rattaga kiman, kui tahan
aga pean kinni reeglitest
minu alla jääb Juhan
kes välja ei tee eeskirjadest;
nüüd lootis, et talle "sorri" ütlen
et sai kokkupõrkes haiget
aga temast kui putukast mõtlen
ja tegin pedaalile tõuget;
rahvas draamat pealt passis
minul pole vaja kahju tunda
et ise enda päeva ära nussis
saan ülbikut rataste all lõmastada
Primitive Radio Gods - Standing Outside A Broken Phone Booth With Money In My Hand
Ma olen olnud masendunud, kallis
Alates päevast, mil me kohtusime
Alates päevast, mil me kohtusime
Jan heidab pikali ja maadleb unes
Kuuvalgus valgub koomiksitele ja superstaaridele ajakirjades
Vana sõber helistab ja ütleb, kus kohtuda
Tema lennuk tõuseb Baltimore'ist õhku ja maandub Bourbon Street'il
Istume väljas ja vaidleme terve öö
Jumalast, keda me pole kunagi näinud,
Kuid kunagi ei jäta mind kõrvale
Tuleb pühapäev ja kõik lehed räägivad:
Ema Teresa liitus jõuguga ja on oma tööga rahul
Tü tüü tü tüt ü tüü (x6)
Ma olen olnud masendunud, kal .....