Sõnale kulgemine leiti 8 luuletust
Kulgemine
Pimeduse samettiibseid linde
vilksatamas vastu õhtukiirt.
Ükski öö ei ole järjekindel,
hommikhämus õõtsub uduviirg.
Tundetulva toetab kahtlus õla,
avameelsust eitab eemalhoid.
Savijalgselt hiiliv ebakõla
mäslevast agooniast on loid.
Ülejooksik valetõotuspiirilt
kannab siidjaid lõvinahkseid susse...
Päästes valla toone halle hiiri
liugleb elu usjalt loojangusse.
Kuu poole kulgedes
Kulunud lampide kummastav valgus
kustutas päikese mu kuu koltunud kambris
Kulgemine
Kuu katkine kulgemine
Mu katkise kuu kulgemine
teeb kurvaks mu kastest nõrguvad silmad
Mu kulgemine
Mu katkine kulgemine
Mu katkine kuu poole kulgemine
kurdistab karjed mu hinge kaitseta kuristikus
Mu katkemine
Mu katkise kuu katkemine
Mu katkise kuu poole kulgemise katkemine
kustutab küünla mu katkise kuu kalmul
inimene
kogu selle rahutuse keskel
iseenda aja oma loomusega
milles iga päev asume
tahab inimene ikka veel olla
aus rõõmus õnnelik
millise koorma on ta sellega
võtnud oma õlgadele millal
hakkab ta aru saama et säärane
ongi tema olemus taeva all igavesti
et ajuti õnnestubki tal olla
nii ühte kui teist teadmata
seda tuleb teha igal päeval uuesti
et selline ongi inimese pärisosa
sama loomulik nagu on maa peal
tuul ja vihm päikese paiste
looduse igavaeses ringkäigus
põlvkonnad vahetuvad
aga kulgemine jääb samaks