Sõnale käsi leiti 630 luuletust
käsi ei taha sõja kohta midagi kirjutada, aga...
Viie minuti pärast algab
pommitamine
veel kolmveerand tundi
endist elu ema ei tea seda
ta keedab igahommikust putru
ja kaalub mis selga panna
isa ei tea seda
ta ajab peegli ees habet
ja kuulatab jalgpalliuudiseid
lapsed ei tea seda
nad on roninud ema-isa
voodisse ja hullavad seal
kuni isa nad ära kutsub
emal ja isal on puhkus
iga hetk peaksid majast väljuma
ka kass Josephine koos Marinaga
ema ei tereta teda juba nädal aega
eilses ajalehes oli teadaanne
et vesi võetakse kella 12-st ära
ema on selle unustanud
ilm tuleb palav lausub isa
peaks jäätisekohvikusse m .....
Käsi käib hästi, tänan küsimast!
Millisena lahustud täna,
punasena, sinisena, roosana
aga ma joon su ära
asfalt aurab ja õhk on niiske
puhub tuul ja jutud suul
tähed juba säravad
kuu muudab tujusid
pilved puhuvad end vormi
tuuled tahuvad ja lihvivad kujusid
ahvid, elevandid, jänesed
issanda loomaaed on kirju
pea täis mõtteid
jooksevad umbluu suundadesse
muster on kirglik kommi-pomm
magus sõltuvust tekitav kiusatus
nautida ehk anda sõrm
käsi käib hästi tänan küsimast
Soe abikäsi
Soe tunne mind täna valdas,
abistasin inimest,
kes minult abi ootas.
Võhivõõras inimene, kel jalg kipsis,
ülekäigu rajal seisis,
kätt abistavat ootas.
Palus lahkel pilgul ta,
et kas saaksin teda aidata
üle tee ma.
Suur hirm tal selle ees,
äkki valgusfoor lööb punetama
tema ees
ja autojuht lisab kiirust teel.
Käevangus tasa liikusime,
aeg teel seisma jäi.
Turvaliselt teed ületasime,
hinges soojus,
see südamesse jäi.
Ilu
Ilu on vaataja silmades
ilu on kuulaja kõrvades
kaaslase kuldseimas südames ilu
Ilu mu sees
mu maamehe kuldsete käte sõrmede otstes
sünnib nii mõndagi ilusat
tillukesed elektrilahendused
mu sõrmede su naha vahel
mina ei puutunud
Ma räägin- on sõnades ilu
sina kuulad on ilu su kõrvades
sina vaatad on ilu su silmades
minu silmade sees on ilus
me oleme üksteises täiesti ilusad
Palju lihtsam oleks kui...
Kui mitu poriveest jõge
pean tühjaks veel jooma
et värsket ja puhast
nirekest leida kus allikavesi
Kui mitu ämbritäit nõge
pean korstnast veel tooma
kaua sobrama tuhast
kas hõõgub veel kusagil süsi
Kui palju pean suudlema käsi
et leida mis mulle on soe
kustkohast veel otsida õiget
saalitäis suudeldud valeks
Palju lihtsam kui süda ei küsi
kui õige või vale ei loe
ei hooliks teen/tehakse haiget
hetkes vaid elaks ja põleks
Sõbrad?
Sõber koorib sõbra naha
kindlamalt kui võõras käsi
võtab õlgade pealt maha
tühi koorem- nüüd ei väsi
Haarab embusesse käe
ehkki pakuti vaid sõrm
enam oma kätt ei näe
ei võta sealt ka enam surm
Läinud õnn on vaesed ajad
elu pöördub nõuab verd
ohverdatud nahka vajad
tagastatud käte merd
Sõprusel on uudne tahk
kõik on äkki defitsiit
raisus sõbrad laenud nahk
ei tunne sind ei viska viit
Mõni vale mõni päris
jäetud sõpradest ja perest
upud kaelast saati poris
unistades lahkest terest
Ainult õige koorib naha
enda seljast sinu kasuks
l .....
Lasen lahti
Sellel hetkel kui ma andun sulle ma tean -
need käed, mis hoiavad mind jäävad igaveseks.
Ja sellel hetkel lõpuks mõistan, mida pean
ja pärast seda sinul minna lasen.
Minu kaotusvalu pole iial suurem
sinu alatisest kurbusest, sest jääd.
Mina parem lähen ise sinu juurest -
lasta kannatada sul see tundub väär.
Mõtetes ja unenägudes me eales
ei lase lahti teineteise käest.
Sinu hästi hoitud saladusi teades
igavesti koos me kui ka teineteist ei näe.
Migreen
Ma tulin tagasi teie reaalsusesse
neli tundi hiljem.
Kui pärastlõuna päike,
millest kõik algas
oli loojumas.
Üks soe käsi mu peos
juhatas mu läbi piiride,
tagasitee pidin leidma ise.
Proovisin, kuni lõpuks
tammid langesid maha
ja lõputud kosed
tungisid läbi avade.
Ma voolasin täiesti tühjaks,
et alustada kõike
algusest peale.
Põrguvalu nagu pühitsemisakt
mind tahtis murda,
kuid minust sai uus..
valentan
nagu vesi
voolab vette
sujub minu
pihk su kätte
nagu oru
täidab udu
leian mina
sinus kodu
kas on vaja
üldse sõnu
pikki lühi-
kesi ridu
tavatu ja
tavaline
kahekesi
on meil pidu
iga päev
ma soovin ühte
ollagi koos
sinuga
silmitseda
sama tähte
kuhu minna
puhkama
teeme ilmsi
maise reisi
näeme päikest
näeme kuud
kohal olen
enne teisi
sest ma tunnen
sinu suud
nagu vesi
voolab vette
nagu udu
embab maad
loen need salmid
sulle ette
kingid pärast-
poole saad
Sanya
Kihlatu
Õppisin, et vahel pole vahet,
on puudutus käel külm
või hoopis hell,
kas hindan sinu omadust
või tahet
või seda, mida lasub südamel...
Ehk seda, mis on varjul südamel.
Õppisin, et tihti
pole vaja
venitada kummi, kuni puruneb
unistusi,
mida hoitud kaua,
sest mõni asi niigi ununeb...
Jah, mõni asi niigi ununeb.
Õppisin, et sinu hoolde jätta
võin vabalt oma
lugemata lood
ja sammumata sammud,
mis mu hätta
sattununa kohale sa tood...
Mu üksi olles kohale sa tood.
Õppisin, et kitsaks jäänud rada
teeb käänakutes
pöörde millalgi -
ning avarust saab
.....
Jagatud rõõm
Armastus rõõm on
jagatud teest...
See tee viib kord lahku,
kord kokku -
äärtes õitsevad ohakad,
orhideed,
kasvab maltsasid,
lopsakat rohtu.
Sellel teel kinni hoida võib
kaaslase käest
või tormata pimedalt
mööda,
põgeneda võib kellegi eest
kõigest väest
või teisi sammujaid
aidata mööda.
Armastus rõõm on
jagatud teest..
Sellel teel käivad
nägijad-uskjad,
käivad valgetes rõivastes vaimud
ja need,
kelle katted
hall-segused, mustjad.
Ja rõõmu kui sellist
on alati küll
neil, kel kallima palit on üll!
Seda rõõmu ei ole veel
iialgi vähe
.....
Sõber on see, kes naerab Sinuga koos.
Sõber on see, kes pühib ära pisara.
Sõber on see, kes mõistab Sind või vähemalt proovib seda teha.
Sõber on see, kes ulatab Sulle käe, kui kukkuma juhtud.
Sõber on see, kes on Sinu vastu aus.
Sõber on see, kes ei viska peale esimest tüli Sind prügikasti.
Sõber on see, kes armastab Sind sellisena, nagu Sa oled.