Sõnale kõiksus leiti 62 luuletust
Kõiksus
Suveöö soojas ja sombuses lummuses
õrnade tuulte hellas embuses
öökulli üksikus kumedas huikes
õndsalt ohkavas metsa tuikes
kuusäras loksuvas tumedas laines
üksiku purje pinevas paines
merevees vormitud siledas kivis
lillepeenarde looklevas rivis
metsaaluses pehmes samblas
lõkkelt kerkivas suitsusambas
Kõiges on pisike killuke sinust
nii nagu sinus on osake minust
Gailys
Kurbuse Rapsoodia
Läbi käimata jäi mul Arkaadia tee…..
Rist kanda.....Kolgata mäele on kaugel…
Kaelas taak nagu elu hammasratastest kee..
Mul suurest kurbusest pisar on laugel…
Sinul hea on ükskõiksuse kõrgpilotaaž
Ei taha sa minust enam midagi teada…
Minu hing on su jalge ees tallatult maas….
Ei suuda ma mõistuse häält enam seada…
Meie suhtlust tabas hetkega metamorfoos…
Oli suhe teine sul ammugi loodud…
Alles hilja aegu tagasi veel olime koos…
Nüüd ei taha sa teada olen elus või poodud…
siis jälle ees on
ah millal see oli
kui öösse vaadates
kõiksuse käest küsisin
mis on aeg kes inimene
miks kord on valge siis
jälle pime miks mulle on
antud korraks näha
elu imet sündind
tähe tolmust päikse kiirtest
siis jälle ees on pimedusse minek
kahe pimeduse vahel
tükk on valget aega kinni
kus saad võtta elu kaelast
näha pärani silmi sulle
elamiseks antud rõõmu
nukrust vaeva talve halli
suve sinist taevast
07.01.2024
Motivatsioon
Kõik on kombes
Ma lihtsalt ei näe homset
Vaid enda sisemise torme
Kuid kolme sõnaga saan näha ühiskonna kapitalistlikku normi
Kus püstitada enda majanduslikku vormi
Et luua maailm loogilisest
Millest saan ma aru
Et vaikus piina ei teeks mu sees
Kui käib kuradi raju valu
Et suunata energiat
Kasutada aju
Tunda kuidas veresoontes hapnikku tajun
Näha kuidas sünnin ma surnust
Kui tunnen ma kurbust
Mil saan ma kujutlusvõimest julgust
Kuidas teadlikumaks on saanud monoloogi näidud
Piitsutada mõtlemist
Mis on järgmised käigud
Öelda kõike senikaua kuni rahulolu lõpuk .....
Muutub ikka....
sinu kaudu ei muudeta midagi
muudetakse ikka
kuidas ei muudeta
iga mehe ja naise kaudu
muudetakse midagi
siinsest süsteemis
oleneb kuidas Rumi kombel
ennast sotsiaalse organismina
käsitleme
kui ma olen piisk ookeanis
siis selles piisas on ka kogu ookean
patt oleks tunnistada
et me lihtsalt tarbime ja mälume
olles kasutud
just sinu kaudu muutubki maailm
kas ja millal teadvustad seda
on sinu enda teha
iseenda elu kujundades nagu korterit
või maja
lihtsad kujundid, et inimene saaks aru
et kõik, mis on vaja on selged arusaamad:
kes ma olen, miks ma tahan olla
ja mida .....
see luuletus jäta kindlasti lugemata
ma ei küsi Pessoa kombel
miks ma end ära ei tapa
kuigi inimese igavene
patt ja süü samamoodi
aja kohal ripub täna nagu
enne tuhandeid aastaid
kärbes aknast sisse lennanud
toas sumisev
valge maikelluke maja taga
peenral ons nendelt keegi
kunagi küsinud soovi loomiseks
igaveseks kohanemiseks küll tuule
küll kuivusest maa pragunemisega
varju puudumisega kõrvetava
päikese sügisese ligeduse eest
paradiisi otsimise ammu
olen jätnud selja taha
Eedeni aias Aadama ja Eeva eest
hea ja kurja puud
valvama pandud inglid
kuis lugeda olen tahtnud
teie .....
Kohtumised
Mul ei ole sulle sõnu
laulukatse nurjus
järgneb vaikus- piin ja mõnu
sõnadeta kurjus
Tunnen külma õhu fronti
udu tihedust ja rõskust
mööda nahka verd ja konti
hinge jõudev valu laskus
Matan mõttes mitu keha
ammu ilma sinu vaimust
mida eksiga veel teha
karistuseks katkend lõimust
Helged mõtted parinaga
heidan- üksildus mu selts
lahkun- minnes pori taga
ees on helgus- igikelts
Hulgun ulas külmun kõngen
elusõnadeta hauas
lumelagedatel langen
metsas kajad: "Kaua's kaua's"
Kandes ennast- jäätund vakka
mõeldes lauluväega linnust
ükskord sajandite .....
Penni isandad
Kõik teavad, et mul on raha suhtes eriline armastus
kõigutamatu armastus,
mingi tugisamba efekt, et saada seda kõike,
mis mul lapsena puudu oli
Ma pean saama edukaks
Iga kord kui nii loodan ja soovin ja pingutan,
jooksen peaga vastu betoonplokki
ja siis kahtlen iseendas, oma väärtustes, oma pingutustes
kõiges,
mida olen loonud
Ma võin ümbrikutes soove panna padja alla,
aga kui miski ei ole loodud juhtuma mu jaoks, siis
see ei juhtu
Eelmises elus võib-olla olin kuninganna,
selles elus pigem talutütre rollis
koos oma lõputute matuste ja raamatupidamisega
naljak .....
Olen
Olen üleval Ülevas meeles Enda Taevast Näen hingavat Maad Ja kõrgete mägede tippe All säravat linnuteevööd Näen enese keha Ja elavat Lootust Olemist, ootust... Olen ookean Sügav ja mühav Ja putukas põrmusel pinnal Olen igatsus Silmade põhjas Pisar soolasest veest
Üleni
Väljast ja seest
Üks pärl
Kõiksuse pärlikeest.
2022
Anna palun andeks
Kas ma lämmatan Sind
kas ma mõjun Sulle kui vaakum
mis ei lase rahulikult tuule käes lennelda
Ma ei taha nii mõjuda
ja ma ei tee seda meelega
See elu on minu kord igatseda
ja nutta
Selle eest, mida teinud olen varem
Ja Sul on iga õigus olla keelduv
eemalepeletav ja hülgav
Miks mina hülgasin Sind?
Ma ei tea
Aga mina olen selles elus järele jooksja
ja mul on kiired jalad
ja nutikas peanupp
aga kas sellest kõigest piisab?
Ja mida ma üldse tahan?
Iga sõna, mida ütlen, mõjub Sulle plahvatusohtlikult
nagu ma oleks mingi mängur
siirus, siirus - kuhu see jääb .....
Suvises Norras
selline loojang
et põlvili laskud
palud õhtult endale õnnistust
enam millestki pole kahju
kui ilu nõnda hinge joodab
Su tulemist ootab
pärast põlvitust
ülal miilavad pilvesöed
ilmaruum justkui köeb
ja elu on uuesti
vanemaks õeks
hing päeva tagasi võet
*
eal sõna suuda edasi anda
vee voolamist jões
rünkpilvede varju
liikumist mäel
vaevapajude õitsemisiha
igilume läheduses
*
öös mõnes
põletab sind äkki suudlus
unund õnnevalu
kui aknal mustendavad ruudud
kõiksus laupa puutub
hing mälu raskust talub
kord süttind kiivus
kire tuli
poleg .....