Sõnale lennutab leiti 15 luuletust
Enesehoid
isekas
isepäine
järsk ja kannatamatu
kõik on ühe mündi pooled
proovi münti visata
ja sa näed,
et selle taga on ennast piiritlev
inimisiksus
kes ei luba, et tema territooriumile
tungiks vaev ja viha
enesehoid nendel aegadel on tähtis,
eriti kui sind mõjutavad asjad,
mis jätavad südamelööke vahele
vahepeal ehk kaotadki mõne juuksekarva
nii ka sügis lennutab oma kulunud lehti
algava talve rüppe
Arno ballaad
Kevade, see on kõigi hinges
aga kui elu on pinges
siis ei küsi südametunnistus luba
et Lible moodi purjus juba;
kellega Arno ikka sõbrustab?
Eustraallane tänapäeval mööda ilma end lennutab
pole enam Paunveres ja Tootsi,
kes vembutab ja teeb trotsi;
Teelet endale pole saanud
Rajaga klassiõest mööda läinud
ammu läbi lastel kool
Arno parim sõber on alkohol;
"Ma joon sind, ma joon sind!"
Imelik, et mõtlemist kontrollib ta rind
Lati Pac tahab peremehelt küsida
miks jälle metanooli kaanida;
siis Arno läheb autot vaatama
mis pole valmis Palamuse koolipois .....
Sügis on turtsakas teismeline
Sügis on turtsakas teismeline
Kord on ta särav kui armunud naine
Pillub värve siia sinna
Ärgitab päikest laiemalt naeratama
Mõned linnudki laulma meelitab
Meri peegeldab ta sillerdavat õnne
Siis ühtäkki purskab lohutamatult nutma
Ulub kui üksik armuvalus hunt
Ja päike peidab ennast pilveteki taha
Kartes sekkuda
Tuul püüab lohutavalt leelotada
Kuid asjatult ja vaikib peagi.
Siis on ta jällegi osavõtmatult hall
Ei ühtki emotsiooni kivisel palgel
Värvid on järsku unund
Korra kuuled vihmakrabinat katusel
Peagi vaibub
Ja taas on jäine mask ta näos
On see .....
22. juuli
Nii palju mul kingitud on lilli,
nii palju häid õnnesoove,
vohab mu südame peal,
nii palju on päev mul päikest kinkinud,
nii palju rõõmu ses päevas näen.
Lõoke kesal lõõritab,
kägu kuusel kukutab,
korstnal toonekurg plaksutab,
pääsuke sinitaevas tiirutab,
rukkililli pilvist lennutab.
Kuumus täna on küll hull,
kuid mul ei ole tuju null,
Nüüd jooksen kiirelt mereranda,
naudin elu laineharjal,
ujun nagu kala vees,
sünnipäev mul rõõmu teeb.
Pole soolikad = pole võitu
Kõik meeled ainult suhtlevad
kõik tunded ainult lõhkevad
selles Unustuse ilmas
kiindumus ja vaim erinev igas silmas;
see ootus täidab hinge
lase vabaks hirm ja pinge
näed rohelisi mehikesi liikumas
siis las olla püssid paukumas;
kättemaks on siis, kui üle piiri
lennutab haubits kiiri
kaugele üle Dnepri jõe
on võit sinu, ära põe;
pole soolikaid = pole võitu
kõik lähevad saatusega sõitu
leidlikus ja julgus on kõige tugevam
ja üleilmne abi kõige vägevam;
pidage vastu, kuni Euroopa järele annab
oma rahvaid teie maale kannab
et idatiib uuesti itta là .....
Sügisele meeldib pori
Sügisele meeldib pori
plätserdada porivees
teha porist porikäkke
liugu lasta pori sees
Sügisel ei ole häbi
nalja on tal nabani
püksisääred üles kerib
lennutab vihmakeebi taevani
Pilved taevas ärkavad
sügise tralli märkavad
itsitavad, naeravad
sügisel' vihma kaela kallavad
Sügis muudkui hõiskab,hõiskab
lehed puudelt langevad
sügisele porilompi,
kirjud lehed saadavad
Sügise sõber tuuleke
säru teeb nüüd lombile
lombile,kus sügise,
pillab pori kõikjale
Sügisele meeldib pori
meeldib vihmapilveke
meeldib tuul,mis õige vali
meeldib vahtraleh .....
Isaga lasketiirus
Reede õhtu ja meil igav kodus
mõte minna lasketiiru mul haudus
sääl hinnad -50% soodus
kuid elekter ära kadus
siis võttis ta ise märklaua kätte
paber ju kõike kannatab
jookseb kõrvale, taha ja ette
ja nüüd püstol kuuli lennutab
ei tea miks ta kukub ja köhib
ja miks punast ta suust tuleb
vaatab mulle otsa ja ähib
aga uhke ja silmad suleb
nüüd teda haiglas vahin
ometi ei lasnud ma mööda
ma ikka 100 punkti sihin
isa mu oskusi ei laida
Unelm
Nii kergelt langeb
lumehelbeke,
otse minu
õlale,
tuule punnissuu
lumehelbeid keerutab,
tantsleva ringina
neid siia-sinna
lennutab.
Oh,kuis tantsiksin ma
ühes nendega,
hõljuksin pilvedes,
õrnalt kompaksin
taevapiire,
elu ei oleks
nii kiire,kiire.
Tahaksin jääda
pilvepiirile pidama,
alla langeda
lumehelbena.
tähtedesse vajutasid
tähtedesse jäljed vajutasid
öös oodates istudes kuul.
pilved silmadest hajutasid
häälekaja sosistas tuul.
tiivad laotasid
hingest paotasid
kõrgustesse kaotasid -
meid armastuse puul..
küpseteks varakult -
aplalt maitseb viljadelt
nektarit võõra huul....
magusamaitseline hurm
hinnaks südamete surm -
igatsuse seemneid lennutab tuul
õidepuhkemise romantilisel kuul...
Tuul tõuseb.
Tuul on taas tõusmas,
Omakeeli on ta laulmas.
Maailmale teatavaks tegemas,
Ka nähtamatud asjad on vägevad.
Keerutab ja lennutab lahtist sodi,
Tema teele ära roni.
Puhub mütsi peast ja sodi silma,
Oodata on keerulist ilma.
Vihmaga koos on nad paras piin,
Neil omavahel tõsine liin.
Ãœks kastab ja teine puhub,
elu nende tegevus rusub.
Hingeunelm
Kui oma käe sa ümber minu sead,
röövib see minult silmapilkselt pea.
Tahan suudelda sind koheselt
või hoopis suurelt ja loheselt.
Sinu nägemine - see on unelm
ja mu põskedel sirab punelm.
Oled mu vastu nii hea,
muudkui sammud looja sea.
Sinu puudutused lõõmavad mu kehal
ning mu huultel kenalt.
Need kohad on mulle pühad,
mida sina ainult sügad.
Sina oled mu peremees
ning minu vere sees.
Sinu lõhn lennutab mind meeltesegadusse
ja siis jälle sügavatesse merelainetesse.
Pean pöörduma tagasi reaalsusesse
ja pühendama end geniaalsusesse.
Sina .....
Sillerdus
sillerdab päike me meeltes
päev puhkamas öö vaikuse linnas
on kusagil peidus ka äike
kuid teda otsima ei taha me minna
sõnu ritta seada on lihtne
neis fantaasia lennutab meid kuule
mõte võib vahel olla nii ihne
et ei lase kauneid sõnu me suule
tunded võivad keerelda õhus
nii kerge on eksitada neid
ja siis on liblikad parvena kõhus
kui üles on leidnud nad meid