Tahaks rõõmust valju hõisata,
väike - liblikas olla , kevadest.
Tuulel soojal kanda end lasta,
üle metsadest , jõgede veest.

Vaid lennul tunned end vaba,
maine piir tõkked kõik kaoks. .....

Liblikas, kollane, valgeimal lumel
keset südatalve karmimat külma
Ta nii õrn kui lumehelves
Ta on eriline, Ta ei karda külma
Ta lendleb päikesekiirte säras
Tema lendu pole võimalik peatada .....

Ma hingan sisse su magusat viha
ja neelan su armastust.
Kui vaid oskaks sõnadesse panna
oma pisaraid ja kannatust.
Sosistades kuulama sind sunnin
Vaata- mul on valus!
Andesta mu nõrkused.
An .....

Taevas pilved liblika rahulikest kehajoontest,
silmad valusad päikse kiire nooltest.
Otsin kujundeid, lootes, et sest taevast
äkki leian veel midagi ilusamat, kuid vaevalt.

Kui liblikas, kelle .....

üks lill kasvas
suvisel aasal
üks leht langes
sügisel puult

üks naine kõndis
ja möödusid aastad
ning kellegi suu
ei puutund ta huult

üks kivi seisnud
on paartuhat aastat
ning lib .....

Näha kauneid,
punavaid põski.
Imelise naeratuse
läbi udutava loori.

Purunenud mustad,
müürid silme ees.
Halvad patud,
mis põrgulikult keelatud.

Ãœle siniste silmade,
leekiv tuli sä .....

Ehkki ma ei tea seda tunnet enda sees,
tundub, et miski pole läbi - kõik on veel ees.
Mu kõhus ei lenda ükski liblikas ei draakon,
ei iial tea - ehk ka see tunne praak on.
Uh, kuis tahaks và .....

Hiline sügis mu tahtejõudu kildudeks taob.
Tean, see aeg pole minu jaoks.
Sulen oma hägused silmad ja viivuks siit kaon.
Tajun transformatsiooni, öö muutub aoks.

Tahan edasi minna, mind ta .....

ei räägi me sellest
ei vaiki
mis õhus on
risti ja
põiki
see teipinud
tehtavaks teod
kõhus keeranud
higiseks peod

see selleks -
see muutuski
selleks
kui puutusid
midagi
kelleks
ei .....

Leegil
pole armastust.
Tulel on vaid süda,
mida räsib kurvastus,
muudab sisuks tuha.
Jõud ja vägi hukkuvad
vastu tuuleklaasi,
liblikana nukkuvad,
nägemata aasi.

Tundeil
pole vabadust. .....

Vihm vastu vaipa
teritab küüsi.
Küürutav vikerkaar
valmistub hüppeks...
Mustikas alles
roosakais õites
peibutab liblikat.



/Mari Uri/

Veereb pisar naerusuine – laulab.
Lendab liblik lapikuine – laulab.
Paistab päike piksepalgne – laulab.
Keerleb karussellikujur – laulab.

Meil ei ole mõõtu majas – laulu,
raamatute .....

Maa on - maa on minu kodu,
taevas - taevas minu tare:
linnupesa minu ase,
päiksepaiste minu padi,
kitsejäljed minu rada,
kuusetukad minu tugi,
pilveviirud minu vibu,
heinakõrred minu käsi. .....

Armastus on pime,
vihkamine valem.
Armumine ime
kogu maailmale.

Elektrilöögid õhus,
riidekuhil maas.
Liblikana kõhus
väike looteraas.

Armumine ellu
võtab rohkem aega…
Enne mitu k .....

See vist on esimene kord,
jah, arvatavalt ongi
Ma magan väljas üksi,
kuid homme on meil jõulud.

See vist on esimene kord,
jah, arvatavalt ongi
Kui igatsen ma teid,
kes kõrval muidu olnud. .....

seljakotis rõhub raskust depressioon
südames kasvav tunnete segune äng
kattev udu - on üksildusest visioon
unest tühjaks jäänud keha ja säng.

Ees ootamas mind taas kannatuste org
tundm .....

Nii järsku kui selgest taevast tulev välgunool
leinaliblikas su hinges oma tiivad avas
Nüüd tema tiivatolm laiali on igalpool
See juhtus! Mis sest et polnud kavas