Sõnale masendus leiti 76 luuletust
Immitsus
Vaikne olen olnud väga pikka aega
Mõttetööga pole näinud väga palju vaeva
Olen istunud ja kulutanud aega
Olen tulutult enda sisemuses kaevand aastaid, kuid ja päevi
Kasutuna ehitanud enda mõistus kui super allveelaeva
Emotsioone tundnud ja lasknud endal naerda
Pritsinud reaksioone
kustutasin meie armastuse joone
Hoidnud varju
Tapnud ennast palju
Ülemõtlemisega harjund
Rohkem kui keskkonnas valjus
Olen muutunud selliseks
Söömisega hävitanud tervise
Olen olnud kõrk kui teine oli nõrk
Bioloogia ema päike ja keha veri
Elukogenud see tähendab olla mõtlik ja segi
Melanhoolsed minutid
Su teravad nurgad
Vastu mu reisi
Teevad mind nõrgaks
Kui püsti ma seisin
Äkki ma tahangi olla õrn
Seda endale püüdsin lubada
Siiski ma tundsin, et sinu sõrm
Tegi, et seda tagada
Kas see su pale või tahtlik meelepete
Nüüd vast hilja, kui tekib see mõte
Mind nutetakse taga ma luban sulle
Kui palju minust sa suudad visata tulle?
Ma ütlen, ei hakka tundmagi
Kuusk on püsti ja lumi maas
aga mul pole pühade tunnet olla
üks tüütu aasta lõppemas taas
kus kõik ainult käinud alla;
ja kellel on pappi
et jõuluvana tuleks?
Vaesus suur, et karju appi
peaasi, et soe kodu pühadel oleks;
ja toit ka laual ja riided pestud
sest kingitusi ei saa teha
paljud pered, kui raha haihtunud
näljast paistes on keha;
mul nimelt 8 sugulast
kes elavad suhtelises vaesuses
peetakse meeles vanat naist
kes üksi korteris elab laste abitoetuses;
2 sugulast elab Narvas
elu tõesti sitt, kui jääpurikas
ripub isegi kubemekarvas
ja arveid maks .....
Siit tuleb päris valu
Minu silmad on mustad
igast tundest ja arusaamast
mida külvad, seda lõikad
alati puudusi igast päevast;
istudes ei saa rahu
peaks olema õnnelik üksinda
aga, kui ma vaid teaks
kuidas olen kaotanud enda;
usun kogu süüd naise õlgadel
kuidas päriselu killustunud
mittemiski parane haavadel
kui me mõlemad haigetega sündinud;
kuid ta ikka tahab näha mind
kirjutas sõnumi jälle
"Ma tulen, sest armastan sind"
ehk loeb ühine sõlm ikkagi talle?;
kuid kas ta valmis teadma
minu tülgastust?
niipea mu koju seadma
annan sõna, mida arvan Eeva tütrest;
sõnad kui .....
ENESEKAOTUS
Vahel peegelpilti vaatan
kas seal olen mina.
Ajuti end justkui kaotan
ei tunne ennast ära.
Ühel hetkel kõrgustesse
tõusen linnutiivul.
Peatselt aga põrgutesse
langen hirmuviivul.
Hingesoppi õudus imbub -
kutsub põhjatuse vägi.
Appikarje öösse sumbub
haarab sügaviku käsi.
Piinab juba põrgukära
hajub minu meel.
Aga siis end tunnen ära.
Pääsen. Seekord. Veel.
Valu...
Selles hetkes Sa olla saad ise,
võttes tera, andes kätele voli,
luues triibud nii elulised,
tehes endale rahustavat valu.
Kas ehk võimalus minna on ära,
hetkeks endaga olla saad koos,
lülitudes välja, kaob kära,
luues valusaid hetki ses´ loos.
Möödub aeg, on järgi jäänd´ armid,
mõtled, mida Sa endaga tegid,
luues omale hetked nii karmid,
mida lähedased Sul nägid.
Vahel püüe on endale luua
valuga oma maailm,
ei lõikudess eales saa tuua
elu ilu oma tulevikku küll.
Kui Sa tunned, Sul tõesti on raske,
tule räägi ja vaatame koos,
kuidas mööda saak .....
SiKa, KaKa
SiKa, KaKa, SiKa, KaKa,
vaesemaks jääb Eesti rahvas,
eluvõõralt Toompealt alla
vaatamas, kust kopkat saada.
SiKa luksuseks peab autot -
vaene mees las jala käib,
mälu mitu korda kaotand´,
kui on seda vaja läind´.
KaKa ise ka ei tea,
kuhu maksuraha läeb´,
lihtsalt rahvalt võtma peab,
mida toonud töö ja vaev.
Arusaadav, raha vähe,
kuskilt tulema ju peab,
eestlane see varsti läheb,
leiab ennast välismaalt.
Hinnatõus on teinud spurti,
palgatase madalal,
lisamaksud kahjuks nüüdki
mõne elu lõpetand´.
SiKa, KaKa, SiKa, KaKa
lüpsmas ikka Eesti rah .....
Kõige külmem suvi
Käime täna õige ära
kasvõi veidike rannaliival
et saaks ära linnakära
ja rutiinist laua taga istuval;
räägid, et kogu aeg on külm
aga kananahka ei näe ihul
kui on jahe praegu ilm
aga oled sellega rahul;
teeks sust pildi, kuidas vaatad
päikest enda ees, seljas fliis
selle hetke kauniks peatad
seista säraga on sinu viis;
ent mida enam aeg mööda läheb
su hääl kaob ja rohkem magad
isegi su pere muudkui mõtleb
et kas hinges on tühjad lüngad;
maininud, et kõik nii vaikne
su ümber ja su sees
sisimas on vihm ja pikne
isegi, kui mina ja päike su ees;
.....
Perekonnaseaduse muudatus 2023
Tahaks veelgi viriseda,
seadusega iniseda,
kahjuks ei see enam loe,
seadus seadustesse poeb.
Surrogaatlusest saab äri,
seadusest ei ole abi,
inimkaubandus siis lokkab,
perekonnad nõnda hukkab.
Praegu surrogaatlus veel
on Eestis leidnud keelu tee,
välismaalt võib lapsendada,
mujalt naisi kaaperdada.
Tulevikus pere kaob,
sugu minevikku vaob,
laps see kasvab segaduses
Eesti loodud tingimustes.
- Tarmo Selter -
2023
Pragunemas
Oleks vanapagan päris
ma pöörduks, et saada soove
sest maksude tõstmine mind näris
suurem kurjus tahtis võtta vereproove;
selleks reformierakond uute kuludega
tahaks hinge eest saada kullapada
ei saa liikuda oma eludega
sest eurosi kõigil puudu mitusada;
jah, meel on pragunemas
sest suvi jääb ära, kõik SITAKS kallim
niipea, kui juuni uksest sisenemas
kodumaast saanud allilm;
maamaks 2.5% aastas
käibe ja tulumaks 22%
automaks sõiduisu saastas
2000 € ei jäta alles senti;
tahetakse kehtestada kinnisvaramaks
kas tõesti mu pappkast prügikasti kõrval
saab .....
Kurbus
Pole päikesel kohta me juures
kui pilved vaid on meie ümber,
pole õnne ses´ maailmas suures,
kui aeg teeb kurbuses ringe.
Kaob ilu, kui kustumas lootus,
olles viimane õlekõrs meres,
jättes hetked, kus oli vaid ootus
meie maailma vaevas ja veres.
- Tarmo Selter -
2023
Järjekordne ossam - tossam
Ei ole riigikogu vaim uue aastaga ilusam
kui käib järjekordne ossam - tossam
ehk juures uued maksud
kuid nende kogujad on ammu paksud;
hookus - pookus, kuhu jääb mu papp?
eelarve puudus on nagu määrdunud lapp
mis veel enam vaesusele kaasa aitab
igat ohvrit uue pasaga "paitab";
palk küll tõusis, aga mis lahendus on see
kui peale probleeme meile muud ei tee
see pask, mis pastakast välja imetud
see aasta ja järgmine saavad olema inetud;
maamaks, automaks, käibe ja teemaks
on nüüd selle kevade suurimaks teemaks
mul kaob kaastunne sõjale
kui selle mõju effekt tun .....
No endiselt pole tuju
Pühad ja muu on jälle ligemal
aga kellele sellest kasu?
üks draama ja rutiin mulle
ära ootamist see ei tasu;
ainult lükkan lund
kas kodus või tööl
tuleb kätte see tund
kui vits mul vööl;
et nuhelda advendiajal teisi
kes mind tüütavad
nendeks mehi, lapsi ja naisi
nad jõule ja aastalõppu soovivad;
andsin müügimehele ju peksa
kes päkapikuna ukse taga seisis
ajaga kaasas käia ajada ei jaksa
olen veel omadega oktoobris;
talv on siin käes
peame pigem sellega tegelema
on külma terves väes
ja saab elektrit makstes me mädanema;
päkapiku rotilõksu .....
Ole iseendaga sõber
Kui vaid suudaksin olla ise
see, kes ma tahaksin olla,
looksin maailma mõttelise,
kuhu puhkama saaksin siis tulla.
Kui päevades rusumas raskus,
emotsioone nii palju on seal,
vahel selleks, et leida vastus,
iseendasse vaatama peab.
Oma maailmas mõttelises
otsin siis vastuseid kõigel,
mis väike või ülioluline,
lahendusi leida sealt võib veel.
Ole iseendaga sõber,
kui on raske, tunnista seda,
nii ajas edasi võite
sammuda sõpradena.
- Tarmo Selter -
2022
Mõra
Sisimas on mõra
mis kaheks kõike poolitab
on kuivanud ja surnud lehtetega võra
see puu nimega Elu, mis õisi kasvatab;
olla sellise naeratusega
mis tühi ja taha olla
pilv kostitab suure vihmaga
ja uut päikest ei saa tulla;
need killud on eneseväärikusest
koristates teed endale liiga
ei tule välja sügavusest
nii tundub, et kõik lõppeb avariiga;
sa oled sepp haamriga
aga ei tule millegiga toime
ükskõik mida teha, see on viga
ja see pole mingi ime;
vanadus ja sugu pole küsimus
kõigile võib tulla hinge mõra
alati peal on väsimus
ajapikku kahjustab oma j .....
Ma ei tunne midagi
Ma ei tunne midagi
ärgates tahan uuesti minna magama
ja ei taha näha kedagi
sest elamine kipub mind segama;
kui vaatan peegilisse
olen läinud peenikeseks
mõtlemine jookseb lühisesse
ei huvita, söögiisu läinud väheseks;
ma ei tune midagi suure vihmaga
mis pea kohal teeb tormi
ei tule toime ümbrusega
miski ei aja mind tagasi vormi;
kollane lagi on kui pilt tühjusesse
ei mäleta, millal see värv meeldis
mis viiks mind tagasi algusesse
mil lill õitses mu mälupildis;
andsin naabrile peksa
sest ta naer mind vihastas
tulla välja põhjast ma ei jaksa
jääkü .....