Sõnale meelerahu leiti 14 luuletust
Üks päev
On rõõm ühest ilusast päevast
mis juba hommikul algas helgelt.
Sain tehtud nii palju ja rohkemgi veel
täitsa vabalt ning mõnusalt kergelt.
Oskan hinnata hetki neid häid
minna kaasa ja olla seal sees.
Lasta elul end voogudes kanda
kui üks väikene kala vees.
tri:nu
Hõiskab hing
Kui pahandus minult õnne lõikab,
Sinna otseteed taas ma põikan,
See, mis mind valust eemale tõukab,
On mu varjukoht, kus hing hõiskab...
Minu ees metsakas prospekt,
Lisaneb hoog pärituulelt,
Mind tabab lummuslik efekt,
Ei kao naeratus huultelt.
Kõrval rahustavalt solisev oja,
Ümber karge mets, murune luht,
Minu soojade mõtiskluste tooja,
Mind kaua ootav kaunis teejuht.
Meelerahu kinkiv varjukoht,
On mu õnne meisterlik kujur,
Võluväel edasine käik mul sujub,
See ongi mu kaitsesein, tugevaim loht...
Talv sa lähed
Talv sa jätad mind taas
Viid ära minu meelerahu
Näen sopaseid laike maas
Kevadine lärm
Mu pähe ära ei mahu
On vallandund kisa ja tolmune õhk
Nii umbne
Tõusis lakke mu vererõhk
Ei näe
Olen pime
Sulgen ruttu ukseluugi
Kaua see päev veel kestab
Tunnen kuidas päikesevalgus justkui läbi luubi
Mustaks kärsatab silmade võrkkestad
16.03.2023; 13.38
Sada tuhat tulpi
Sada tuhat tulpi
noogutavad päid...
Õied taeva poole püsti
süda õitsel näib
Sada tuhat tulpi,
mis Kiievil kingitud
Nüüd annavad meelerahu...
Hingele, mis kurnatud...
Südamele, mis vaevatud...
Sada tuhat tulpi
noogutavad päid...
Ja Hollandisse tuuled soojad
viivad tänusõnu häid...
See reede ...
Isegi hommik minuga julm
sest astusin vasaku jalaga maha
see reede kortsutab kulm
kõigil, kel päev oli paha;
tööl hoidsin kinni paarimehe käest
vee peal oksi koristada
lubasin tõmmata tervest väest
kui saanud ta juba kalastada;
siis läksin nurga taha pilve tõmbama
teised rassisid minuta edasi
hakkasin koogiga matsutama
aga lehma sitt oli see pruun asi;
sugulase kodus kostis kära ja müra
vanemad naist mehele ei lase
hiina restoranis sõi toorest härja türa
ja nüüd ta sellest rase;
töölt koju sõitsin
Repinskile otsa masin kihutab
nii aknast vaatasin
.....
Hing
Vahel mõtlen oma hinge peale,
rännuteeks ta valmis sean,
raamatutest otsin tõde,
kas paradiis on olemas.
Pesen puhtaks oma hinge,
halva välja raputan,
aga kas ka hingepõhja
küünin küürima.
Nüüd on kergem,hommik helgem,
meelerahu otsata,
pole jõudu ennast pesta,
seda pole vajagi,
mina jään ju enda kesta,
hing see rändab edasi,
ja sünnib kuskil uuesti.
Ei Õpinud Mida Pidi Õppima.
Lüüriline meister, vabastiilides kindel,
toon ajupesu ohvrid tagasi rindelt,
Mängin tohtrit kui kujutlustes sipled,
mis diili teed?-Uhkuse egotripi piider,
käsi kiimleb, suuda hoida selga sirgelt,
pead virgelt, mugavtsoonis tiire teeb,
valikud ja alati lihtne tee,meelerahu suunas,
tõde ei kuula,
tegelikult omab vaid psühioosidesse suunda,
pea ei saanud eilsest puhtaks,
tunneb rõõmu kui sai kellegi arvamust ta muuta,
palga töö sljuuba, tähtsusetu õhku täis
ambitsioonist pimestatud murdja,
valitsuse murjam, endale ei taha, teistele teeb kurja,
nagu kameelion, vastaval .....
Kogu ta süda
Kõik konfliktid mida kogenud, enda ootsustest ja lootustest tekitatud,
mekin valu, jälgin kuhu kannab ta mu arusaamu kui elu-keeris saabub,
võitlematta, näen kuidas kõik laabub, iga tunne mis mul oli,
viimaks taandus, iga hingetõmme mille võtsin, must rahus lahkus,
voolates mööda jõge aina allapoole, enam pole mul füüsilises reaalsuses kahtlust,
vahest on siin jõe voolus külm, külmutab mu hinge, paksendab naha,
kuid ükskõik kui kaugele mind see jõe vool ka ei kanna,
Ei näe ma kunagi lõppemas seda rada, näen kuud puude ladvas,
kui mina talle-tema mulle otsa vaatas, .....
Depressioon
Ma ei tea,mis depressioon ---
Rõõmusid ma ise loon.
Kastepiisaist värskust saan,
põllukivi on mu saar.
Ilu päiksekiirtest koon,
vikerkaarest laule loon.
Värskest õhust purju joon,
Kalliskivid merest toon.
Unes olen Valge daam.
Päevaks ununeb see taas.
Unistused ikka hoos;
mõtteis täitub iga soov!
Meelerahu --- kindel soon.
Naeratus on minu kroon.
Mind ei murra depressioon...
ISE endale õnne toon!
SEE ongi ELU - Charlie Chaplin
Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, et olen igas olukorras
õigel ajal ja õiges kohas.
Ja ma mõistsin, et kõik, mis juhtub, on hea –
sellest ajast peale ma suudan säilitada meelerahu.
Täna ma tean: see on USALDUS.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, kuivõrd see võib teist inimest haavata,
et ma üritan peale suruda oma soove,
kuigi ma tean, et aeg ei ole õige
ja see inimene ei ole selleks valmis,
isegi kui see inimene olin mina ise.
Täna ma tean: see on LAHTI LASKMINE.
Kui ma hakkasin ennast armastama,
mõistsin, et emotsionaalne valu on lihtsalt .....
Aja külaskäik
Tuli külla Olevik,
"Meelerahu" kaenlas.
Pärisin, et mis siis tema
kõrgeausust vaevas.
Kurtis, miks küll inimestel
pole teda vaja –
ehitavad kinnisvara,
ajaveedumaja!
Tuli külla Minevik,
uksel kitkus karvu,
mida juba, – olgem ausad -,
oli näha harvu.
Lausus: "Sõidan üle piiri,
saada metrojaama –
sest siin ma halvaloomuliselt
hakkan otsa saama!"
Tuli külla Tulevik,
ei tõstnud üldse pilku...
Ma ei püüdnud tema silmist
ühtki vihjevilku.
"Sõbrakene," ütlesin, "kui vaatad
ainult maha,
siis taevas, millest unistad,
jääb ju planeedi taha…!"
/Ma .....