Sõnale mõtisklus leiti 64 luuletust
Uue aasta mõtisklus
Pole näha uut aastat,
aga tunnetus on küll.
Hinges imeline rahu,
süda pole külm.
Aasta algus kogub tuure,
paneb mõtlema.
Tähetarku, kaardimoore,
päid vangutama.
Hingepõhi puhtaks saanud
uue aasta eel.
Tuleks kannatustevaba
terve aastake.
Kuigi ööd on külmakarged,
maa on lumeta.
Siiski kõrgel taevakaarel,
üks täht on sabaga.
Siiski täna taevas valla,
lasi lumeteki alla.
Mõtisklus.
Ilmuvad täies üksinduses, mälestuste tolmud,
neid unustustetolmu õhkõrnast kihist puhastan.
Mõtlen siis kõigele sellele, mis kunagi olnud,
mõne meenutuse peale ma endiselt punastan.
Unustama kipun kauneid aegu, halvaga asendan.
Mõne asja meenutamine on jällegi mõrkjalt magus.
Mõni südant valusalt riivab, sisemust masendab.
Kurbi sündmusi minu mälestustes piisavalt jagub.
Vead, halvad teod, end nende pärast siiani nuhtlen.
Ei saa olla nende üle uhke, ei saa neid ju unustada.
Hoolimata sellest, et mõnega neist ma veel suhtlen,
kes mu tegusi tundsid, siiski ei saa .....
Mõtisklus
Hea, et aknast välja ma ei näe,
niikuinii on kõikjal lumi ja jää.
Aknaklaasid jäälilledega kaetud,
halvad mälestused vana- aasta sisse maetud.
Natukene kurbust on alles jäänud,
uue aasta omaks saanud.
Kuusepuu oma sära on andnud,
soojust ja rõõmu hingele kandnud.
Küllap tuleb kevad
ja sulatab jää-,
kahju, et jäälilled
aknaklaasile ei jää....
Mõtisklus
Kui saaksin ennast poolitada
nii meheks kui ka naiseks...
pisar langeb paberile
kui loen uuringuid,
et väga suur protsent naisi elu jooksul
ei kogegi armastust
või hoolivat, toetavat partnerlussuhet
metafüüsiliselt rahustav ratsionaliseerida:
sarnane tõmbab sarnast,
järelikult pole neil seda ka endas
Thomas Moore'i "Utoopia" * polegi nii utoopiline
kui mehed tavaliselt on kursis Platoni* pallikeste
poolitamise ideeega
justkui otsiks yin
oma yangi ja vastupidi
ja nad leiavadki
täpselt sellel ajahetkel
yin või yangi,
oleneb, millega oled nõus
kellele vastupanu e .....
Mõtisklus oktoobrikuu hommikul
Peegelsiledas vees kaselehtede kuld
ja karges oktoobrikuu hommikus
me süütame lõkketuld.
Lõppes suvi oma lokkavas ilus.
Hommik äratab maailma suurde.
Tunnen kätt veel, mis paitas ja silus.
Sügis nukrana aeda on vajund.
Täna taevas on hallimast hallim.
Ma üksindust teravalt tajun.
Kuigi kõrval on vennad ja õde,
ei suuda nad tühjust mu`s täita.
Ja see on mu valusaim tõde.
Komm või pomm!!
Kadrid vaikselt, salamahti
Martidega piilumas,
mis on õues läinud lahti,
kes on ringi hiilimas,
pole käes ju Volbriöö,
kuid hirmsad kollid need
täna õhtul teevad tööd,
on kõrvits leekides.
"Komm või pomm!!!"
on hüüdmas kollid,
lootes saada head,
hiilimas on
suured trollid
ja ka väiksemad.
Halloweeni kollid tulid,
lootsid miskit saada,
Kadrid, Mardid vaiksed olid,
teadsid, et veel jääda
kollid siia ei saa küll,
vaid läevad' ära koju,
sest, et tants ja naljapull
meil tõstmas hoopis tuju.
- Tarmo Selter -
2023
Aeg kella keerata
Suvi meile põue poeb,
meelde jääb meil ikka,
ilm on ilus, ilm on soe,
päevad on nii pikad.
Igal aastal korda paar
saad kella keerata,
suve poole ikka taas
siis oma pilgud sea.
Sügisel siis ärkad hiljem,
õues valgem on,
kevadel veel varem üles
aeg see voodist toob.
Kokkuvõtvalt meeles pea,
kui aeg on jõudnud kätte,
suve poole keerata
end seieril nüüd laske.
- Tarmo Selter -
2023
Tunnen
Päike vaikselt öösse vajub,
sisemuses justkui tajun,
et ei mõnda päeva saa
päikest jälle näha taas.
Tuul see toomas uudiseid
vihma-, lumeküllaseid,
sügis jääkristalle loob,
lehevärve sekka koob.
Loojangutes halle piire
tekitamas kauged pilved,
nõnda oma hinges just
tunnen talve tulekut...
- Tarmo Selter -
2023
Päike tuli siia
Kuidas päike tuli siia,
et mind täna randa viia,
tuues kaasa sooja ilma,
paistes mulle kohe silma,
kinkides siis mulle päeva,
nõnda hea ja nõnda sooja,
tuletades mulle meelde,
kuidas suvel läksin teele,
lootes leida rannaliiva,
mereveestki mõne piisa,
lainevahust kuldse harja
merelaine võlus välja,
luues hetke nõnda kauni,
mida siiani ma naudin,
kui taas päike tuli siia,
et mind jälle randa viia...
- Tarmo Selter -
2023
Lilleõis
Kas tõesti lilledes saab näha seda ilu,
mis on ürgne, olles ajast aega siin,
tärgates ka siis, kui kõikjal vilu
või kuuma kätte oma õied viib.
On peidus igas õies oma lugu,
igas seemnes talletatud silmapilk,
mõni imetleja seda kõike tajub,
teine lihtsalt õie varrelt korjabki.
Olles metsik roos või koduaia tulp,
pole tähtis, millest kasvamas neil juur,
neis varjul hetki, mälestusi terve hulk,
mõni veidi väiksem, teine jälle suur.
- Tarmo Selter -
2023
Kas tõesti sootult sünnib laps
Kas tõesti pole enam sugu -
ema, isa, tütar, poeg,
pole printsidega lugu,
printsess lossist peitu poeb?
Kas tõesti kadumas on isa,
"teine vanem" järgi jääb,
seadustega tuleb lisa,
koht sünnitunnistusel kaob?
Pole tütart, pole poega,
sootuid vanemad on kaks,
kõik on vaid neutraalse looga,
kas tõesti sootult sünnib laps?
- Tarmo Selter -
2023