Sõnale pilgud leiti 45 luuletust
Kolm minutit
Hei sina
minu piltilus elektrisinine unistus
ma ei mõtle
elus mitte kunagi rohkem
kui kolm minutit ette
Tea et
kui meie pilgud kohtuvad
kohtuvad sellest pikemalt
siis mina ei vastuta
mitte keegi ei vastuta
Tea sedagi
minu piltilus elektrisinine kallim
kui eelmäng
kestab sellest kauem
siis magan ma sinuga täiesti mõtlematult
Tead tüdruk
minu naine
kolm minutit on möödunud
meie kooselu algusest
ja me hoiame ikka veel teineteist
See tähendab
et meie elu
meie piltilus elektrisinine elu
jätkub kuni surm meid lahutab
lahutab mõtlematult
paaritus
köida mind
muidu lagunen koost
kuni uue joogi
janusele tood
sumisevast soost
kata mind
kuni vähemalt pooled
pilkude nooled
on endale leidnud
uue ohvri
keela mind
muidu tantsides lendan
ja kaotan päriselt enda
sinna kuhu
kuuluvad paaritud
saada mind
kuid ära puutu
kuni näen oma
päästvalt pimedat
aknaruutu
tänan sind
Sanya
lähetus
päike tõuseb
oma tõusu
minu eel
kuu teeb oma tiiru
ainult siis
kui sa mõtled minu peale
pärast
hetkeks - mis meid
nõnda kokku viis
kokku nii et lähemaks
ei saagi enam
lahku nii et hakkab
hirmsalt valus
tunnetest mis keerutavad
meeltes
ja tantsudest mis tantsimata
jalus
ah kui veel mõtled
meie peale pärast
teesoojaks tõsta
lehvitades käsi
sest minu
pilgud
ootel väravana
su tulemistest
kunagi ei väsi
Sanya
Unelmate süles
Minu unelmate mees -
rääkisin sinust silmad vees.
Ma ei tundnudki sind alguses;
polnud näinud, kui nüüd selles valguses.
Seal sa seisid
ja maale reisisid.
Meie pilgud küll kohtusid,
kuid üksteise silmades need kohkusid.
Tajusime üksteise külgetõmmet,
nii vaimset kui füüsilist tõmmet.
Andsime nendele tunnetele voli.
Ainult meie oleme tunnistajateks, mis meiega oli.
Me kütsime teineteist üles
ja ma istusin juba sinu süles -
püksid maas
ning see kõik lõppes taas.
Ei kuulnud me teineteisest kaua,
mis pani mu südamele raske raua.
O .....
Tutvus armastuseks
Me võõrad olime,
kuid nüüd sõprusesse kolime.
Tutvusime neutraalsel tasandil
ja sel 21. sajandil.
Algul kohtusid meil pilgud.
Me jälgisime üksteist iha pilgus,
siis me rääkisime viivu
ja mina lehvitasin oma armastuse tiibu.
Olime üksteise seltsis otsinud kaua,
kui poleks leidnud - kaevaksime hauda.
Nautisime teineteise seltskonda,
et tuua üksteist perekonda.
Oli algul sõprus,
mis oli mahlane kui tsitrus.
See arenes enamaks
ja meie teguviis muutus kenamaks.
Lahkusime nagu vaja
nägime vaid kaugelt üksteise maja,
kuid siis kohtusim .....
Ajatu armastus
Aeg elukillud kokku korjab
ja põimib nendest mälestuste kee.
On heledamad kooliaja värvid
ja säravam on nendel käidud tee.
On meeles veel üks armastuse tunne,
mis läbi elu on ju saatnud mind.
Kui mõtlen koolile ja kõigele mis oli,
siis alati ma meenutan ka sind.
Me lapsepõlve poolehoid siis lõppes
kui sina lõpetasid koolitee.
Me polnud hingesugulusest kuulnud miskit,
nii elutundmatusse sukeldusime.
Pool sajandit on möödas tollest hetkest,
mil teineteist me pilgud riivasid.
Nüüd viimaks kohtudes me kindlalt teame,
et elu algab meile kahele just siit.
Aeg kella keerata
Suvi meile põue poeb,
meelde jääb meil ikka,
ilm on ilus, ilm on soe,
päevad on nii pikad.
Igal aastal korda paar
saad kella keerata,
suve poole ikka taas
siis oma pilgud sea.
Sügisel siis ärkad hiljem,
õues valgem on,
kevadel veel varem üles
aeg see voodist toob.
Kokkuvõtvalt meeles pea,
kui aeg on jõudnud kätte,
suve poole keerata
end seieril nüüd laske.
- Tarmo Selter -
2023
täna on luuletuste ja
kirjade põletamise päev
loodan et Sa ei kuule
leekide vuhinat
mis ahju suus tõuseb
kõrgele ei taha et
see mühisema
hakanud tuul
Su üles ärataks
hämmastun sõnade
heldusest mis on nõus
koos minuga põlema
kuidas kõik need
me pilgud ja ohked
suudlustest kuivad
ja märjad huuled sõnadesse
kord ära mahtusid
mõni peotäis tuhka
neist jääb nüüd maha
mõni katkine pilt
kevadeti valutavas mälus
Üks täht
Üks täht on peidus taeva all,
mis ilmub välja jõuluööl.
Siis kõigi pilgud pööratud on taeva,
taevast alla langeb tähevöö.
Jõulusäras on siis maa ja taevas,
helgib rõõm su südames.
Süda, mis on olnud vaevas,
leiab rahu jõuluööl.
Hingel rahu saad siis tunda,
magusat valugi....
Kõik oma mured ära anda,
tunda täit õnne ja rõõmugi.
armunud
tulla võid rahulikult mu juurde
ma ei karju, ma ei lõhu, ma ei hammusta
kuulan su muret, naerame koos
vaikuses räägivad pilgud
kui aju lülitab ennast välja
ja süda hakkab tööle
siis on see ajule puhkepaus
olla armastuses
olla taas tänus
tänujoovastuses
ja armunud
plikaeas
ma salaja vaatasin Su tuba
kus vaas laual värskeid
astreid hoidis
kardinast aknal
hommik tuppa hilineb
patja mis igal öösel
puudutab Su tekki lina
kuum on saladustest
oli armas mulle see päiksest
kiiskav kohtumine
kapp nurgas laua ääres tool
mu oma kohmetus ja puna
kui äkki uksel õhetades seisid
me pilgud olid ehmunult koos
Tühjuse ruum
Mõtlen sinust,
kui ärkan.
Sest oma hinges
Tühjust ma märkan.
See koht mõeldud
On armastuses Sulle
Taevast kingituna mulle.
Kuhu mahutan ma
Enda soojad käed...
Koos sinu põimunud
Käte kuumavas tundes!
Kuhu peidame enda
Ülevoolavate tunnete
Päikesekiirte pilgud...
Kuhu vaatame,
Kui selgesse kaevu,
Silmade kirkuse aususes
Sest armastame nii
Nagu ei keegi pole armastanud meid..
Lihtsuses...vajaduses
Olla üksteise allikaks..
Üksteise tuleks, mis
Ajatuna kandub
Üle kosmilise kõiksuse
Tähelt-tähele
Südamete tuksete
Lõpmatus kajas
Meie rütmis...
Huul .....
Mõrvamas minevikku
Valede võrgustikus, põimunud hirmus,
võrdlusesse kiindund, turvaliselt pihus,
ainult vingub, võitluses ei liigu,
maailma serval ega ei kiigu,
koomale kisub silmus, iga päev,
iga hääl seal pääs, polnud väärt,
kõike seda, mõte pooldub lebab,
ennast ei leia, ketrab teemat,
edasi liikumata, petmas, igat silma,
jäänud ilma, enam ei hiilga,
aega viitmas, spritz teid niidab,
korraks teile veel pilvedest kiikab,
vaid ennast piinand, saaks ju lihtsalt..
Elada, vana tuleb läbi lugeda,
enne kui uue peatüki saab keerata,
kuiva neelu neelatad, peni koorma kaugus,
auku en .....
Põrge
tänaval astun
pöörangul 90 kraadi
tormasin sul sülle
nii ootamatult äkki
toimub põrge
kahte suunda
ehmatusest ei tundnud ära
ohtlikud pilgud
nagu tähesõjas
nii mõndagi sai pihta ja
läbis elusat ja tihket
ei langenud keegi
oleme elus ja
sulgeda pole lihtne
ust mis avatud
kutsumata külaline
nüüd juba tuttav
esimese puudutuse
tekitatud maavärin
raputas relvituks
ainult sina ja mina
sulasime kokku.
Lapse palve
Kaks lapsekest käsikäes,,
pilgud taevasse suunatud.
Laps näitab näpuga taeva,
sealt täheke langemas on.
Taevatäheke vilkuva sabaga,
mis soovidest tulvil ja õnn.
Palun sind taevane täheke,
kustuta mu valud ja vaev.
Nii haige mu hing
ja mu ihuke,
imedele loota vaid võin.
Vilkuva sabaga täheke,
üleni särama lõi,
lisas siis kiirust veidike,
et laps teda puutuda võiks.
Lapse pihud said sooja sära täis
ja õnnest pakatas meel.
Kaks lapsekest käsikäes--
Milline õnn on elada veel!
Köhi verd
Otsi, Otsi, kohta kus sa saad ja lükka teine sisse,
otsi Otsi, Kohta kus sa saad, ja külva neid hirme!
Kabuhirmus, mõrvarlikud pilgud, lidud ja lidud,
neuroosi kinni kiilund, maski tagant hapniku vaeguses,
piilud, respiratoorne, olfaktoorne su metamorfoosne,
kokutav morse, kordusest koosnev, süsteemne,
institutsioon, neuro-lingvistik piltliku koob,
definitsioon, illusiivne kihistatud ühiskond,
on selline periood, millel otsused teeb ajus hirmunud pool,
virgunuid siin soos, kemmerlingis sittumas koos,
propagandast üledoos, poliit vasektoom loom,
kõigist ja kõigest saanud .....