Sõnale raamat leiti 158 luuletust
Salakeeles raamat.
Ma sulle juskui avatud raamat,
mus tundeid, rõõmu ja ka draamat.
Kuid salakeeles on see,
kirjutatud vaid sinule.
Kui oled avanud mu südame,
siis kuulub sulle see võtmeke.
Võti mis avab selle salakeele,
võti mis avab sulle mu meeled.
Uued peatükid koos saame kirjutada,
nende kirjutamist eelnevalt harjutada.
Õpetan ära sulle selle salakeele,
nii me raamatu täiuslikumaks teeme.
Teised näevad vaid kaasi ja pilte,
meie kaks vaid mõistame nende aluseid silte.
Nii kahest erinevast raamatust sünnibki üks,
mida ei mõista igaüks.
Jälle raamat
Jälle raamat,
kingitusega ei mingit draamat.
Ju tekkida ei saa,
kui kindla kingi teed sa.
Kuid kas ta üldse lugeda viitsib,
või oma kingiga oled hoopis kitsi.
Kui talle raamatu kingid,
annad talle justkui lingi.
Lingi uute uste avamiseks,
uue loo avastamiseks.
Aga see ju peaks olema hea,
kui inimene aastas loeb mõne rea.
Nii, et pole mingit draamat,
kingi talle jälle raamat.
RAAMAT
Kui on ära läinud vool,
Köögis pottis suland sool.
Võta kätte raamat sa,
Hakka, aga lugema.
Raamatus võid olla tippkokk,
Raamatus võid olla kuldnokk,
Raamatus võid olla tume sokk,
Raamatus võid olla lobamokk.
Targaks saad kui palju loed,
Varsti sul on omad moed.
Tarkust koguma sa pead,
Kooli poole sammud sead.
Õpetajale
Raamatu avan – see ongi algus
Ridasid veerib mu nimetissõrm
Lehekülg edasi – kasvabki julgus
Võtta ette ka suurem vorm
Mõte kui kaob – kes aidata võib
Kelle käest haarata abistav õng
Vaja nüüd leida – see õige lõim
Juhuks kui katkeb mu mõttelõng
Natuke kardan – ja lähengi närvi
Jooni kui täheks ma kokku vean
Kes võiks tulla – aitaks mind järgi
Asjast ehk veidike rohkem teab
Vahel on teisiti – mõnigi kord
Tuuseldan ringi kui tulekera
Eksimus tuleb – see ongi norm’
Juurde saan uue tarkusetera
Tunne on kindel – pilgu kui leiad
Puudut .....
Raamatukoguhoidja
Raamatutes peitub võlu,
muinasjutumaailm,
ühes ridades on kalu,
teises tervemaks saab silm,
kolmandas saab korda auto,
neljandas veel kõhu täis,
viiendas siis räägib autor,
kus ta ikka reisil käis.
Kuidas raamatud saab korda,
ei ma tee sest' saladust,
raamatuid seab ritta hoidja,
silmis palju armastust.
- Tarmo Selter -
2023
Raamatu kord kätte võtsin
Raamatu kord kätte võtsin,
meenutada jälle püüdsin,
millal oli käes see hetk,
kui raamatus sai pöörat´ leht.
Kaane lahti tegin veidi,
valgeid lehti näha saingi,
kirjareas on ülalt alla
tähemärke lastud valla.
Pilgu lasin ridadele,
luulele ja lugudele,
põnevust sai täis maailm,
puhkas meel ja puhkas silm.
Korra telefoni võtsin,
heledat ekraani vaatsin´,
raamat siiski tundus veel
põnevam kui facebook see.
- Tarmo Selter -
2023
Naksitrallid bordellis
Ai - ai, Eno Raual on saladusi!
lastele alati kirjutanud iludusi
kuid siin on peidetud peatükk
mis nüüd taastatud kirjatrükk;
mäletate, kui Muhv saatis kirju?
jättes oma 2 sõpra varju
aga ükskord kirjutas keegi vastu
sealt, kus naksitrallid avalikult ei astu;
nad sisenesid bordelli
erutust tahavad saada 3 selli
tänapäeval nad rikkad
uhked kaelakeed ja tillid ees pikad;
Kingpool näitab oma metallrüüd
tema moment on nüüd
lubab mänguhiirele anda suud
siis teeb neidudega muud;
ta peakest paitatakse
mil süles ratsutatakse
Kingpooli kiilas pea on nagu peege .....
Elu laivis
Raamat räägib sinuga
kasvõi mitmes keeles,
hoiab inimpõlvesid
märkidena meeles.
Annab sulle juhiseid,
kuidas jääda teele
või millal tuleb tõmmata
seifilt põllu veerde;
kuidas panna võimatut
miljon-puslet kokku,
eristada emakitse
ja ta mehest sokku;
palju maid on lahe taga,
mitu tilka meres,
tigulistel organeid
ja mesimumme peres…
Õpetab, kes võitles, valas
õnne vormidesse
või sokutas ja kombineeris
ennast normidesse;
kes see nuttis, kes see naeris,
armus, narri tegi,
läbis üle-elamisi,
kuni pööras segi…
Raamat räägib sinuga
väga pikalt jut .....
Laululind
Veereb pisar naerusuine – laulab.
Lendab liblik lapikuine – laulab.
Paistab päike piksepalgne – laulab.
Keerleb karussellikujur – laulab.
Meil ei ole mõõtu majas – laulu,
raamatutes võõraid sõnu – laulu!
Laulge, minu käed ja jalad – laulu,
minu silmad, kõrvad, meeled – laulu!
Meil ei muudki ole vaja – laulu…
Laululindu, laulikut, ta laulu.
/Mari*Uri/
Õnn
Üks pisike Õnn astus majja,
toad hetkega päikest said täis.
Ema pai tegi, silus veel tekki,
isa ukse peal piilumas käis.
Pisut suurem Õnn mürglit teeb vähem.
Laual raamatus siilid ja põder.
Mängukaaslase ootus on silmis,
temast üleöö sai suurem õde.
Lõputut armastust soovin veel lisaks
ja igasse päeva suurt rõõmu.
Kui argipäev mõnikord paineid teil lisab,
saab vanaemade käest värske sõõmu.
Lihtsalt kirjuta
nad ütlevad, et kirjuta
ma küsin, et millest
ma räägin ju pool oma jutust kõnes
mida on mul öelda, et paberilehed
seda kannataks?
ja siis vaatas mu raamaturiiulist
otsa Knut Hamsuni "Nälg" *
ja ma hakkasin ta lüürilist enesekirjeldust lugema
enesevaatlust
otsingut millegi järele
kaotanud olen sõpru
lihtsalt seetõttu, et olen teinud valesid
valikuid nende jaoks
aga ometi üks helendav bleiser
üle maanteede jalutamas tuleb meelde
mu visioonid muutuvad nii ehedaks
et ma elan ühe silmaga filmis
teise silmaga reaalses elus
loen enda vanu kirju,
millest saaks .....