Sõnale sära leiti 1692 luuletust
Sära
Tõustes Sa päikest näed täna -
nii sooja ja säravat ilu
ning avaneb südames värav
valgusele, mis peitumas Sinus.
Tõustes Sa särad ja oled
tänulik maailma eest,
mis täna vaid Sinuni tuleb
selle põneva päeva eel.
Hoia päikese sära Sa endas,
kaitse end ilma varjude eest,
vahel aeg nõnda kiiresti lendab,
sära varjudes päikese eest.
- Tarmo Selter -
2022
Tõuse ja sära
Täna tõusin õige vara,
enne kella ärkamist
Miskit ütles,tõuse ja sära,
õhtuni veel aeg on pikk.
Energiatulv mus pulbitsema hakkas,
peas kõik mõtted selgeks lõi.
Teotahe, mind tagant tõukas,
märkamatult hommikust õhtuni.
Uued mõtted,uued tuuled,
olen justkui ise uus.
Kell ei ärata mind enam,
lihtsalt tõusengi ja säran.
Sära kui täht
Sära kui täht
kristallselges öös,
ära tuhmu pilvede taga.
Sära kui täht,
taeva heledam õis,
ka siis, kui maailm veel magab.
Sära kui täht,
luues maailma elu,
andes õpetust sõnades veelgi.
Sära kui täht,
tuues rõõmu ja melu,
et üksi ei tunneks end keegi.
- Tarmo Selter -
2022
Kõiksuse sära
Palun tule
Üheks silmapilguks
Millest saab õnnelike
hetkede kohtumiste jada
Silmapilguks, mida
Mõõdavad aastad ja tunnid
Ja koos läheme
Mööda oma rada
Kuhu süda on laiali laotatud!
Hinge valguse
Sammudes astud
Sina ja mina
Mööda üksteise jälgi
Aegamööda kokku kasvades
Tunnetes. Üheks saadeks
Mõtetes. Kokku saades
Ühises puutes...me hingevärinas, silitame
Üksteise kuumavaid palgeid
Öeldes sõnades palveid,
Tänu ülesse taeva
Tänu üksteise südamest hinge.
Et otsides leidsime
Tundes tõelise sära!
Tõelise Sinu, tõelise igaviku,
Kus iial pole .....
Koos vihmaga
Koos vihmaga ma nutujoru ajan
ei taha üksi olla vihma ajal,
tunne kurb mind valdab kogu aja,
kurbi mõtteid aina juurde sajab.
Üht päikesekiirt kõrvale oleks mul vaja,
kel silmis sära, sära jagada tahab,
siis vihm las kallab
ei temaga kaasa lähe enam
ja ilmaelugi on siis palju kenam.
Süda ikka kurvastada tahab,
hing nutta, kui väljas sajab,
kuid päike vihma ära ajab
ja taas päikesekiir mu südamel särab.
Armastuses särab päike
Sa särad kui päike,
mis ere on taevas.
Väljas ilm morn ja vihmane on.
Sa ilmusid mu juurde
kui välk selgest taevast.
Laulan Sulle valust,
mis mu hinge peal on.
Vaikne on,
hiirepiuksugi ei kuule,
süda lööb õrnalt, pumm-pummadi pumm.
Rõõmupisarates on sinine taevas,
ühtäkki kadunud on pilvine ilm.
Kaelakuti koos, meil hea on olla,
valu ei olegi enam nii piin.