Sõnale sõber leiti 329 luuletust
Koer või sõber
Tulnud isane inimene
reageerib kõikidele sõimunimedele
kätte saab Võru linn
Tallinna maantee 21
koputada kolm korda
ja kirjalikult
See on tagajärg
eelnes kilomeetrite kaupa kõhklusi
kas tulla kontvõõraks
või olla koer
Nüüd aga istun siin puuris
ja ootan püüdjaid
mind pole lihtne kätte saada
olen seda kapslit oma südame ümber
kaua ehitanud
Sõbrad tulevad kutsumata
sõber või koer
kumb ma rohkem olla tahan
kumb ma rohkem olen
kumba sa enam tahad
soovid ja ootad
Koputa kolm korda
ja hästi kirjalikult
või kutsu mind mõne
ainult minule omase s .....
Ootan Sind mu kallis sõber
Ootan Sind mu kallis sõber,
mõned päevad jäänud veel,
seniks voodi üles sätin,
mõned rohud võtan veel.
Palat on siin puhas, valge,
linik valge öökapi peal,
lillevaasis lilled kaunid,
Sulle mu sõbrakene hea.
Kallis sõber, juba olen terve,
voodist tasa tõusta saan,
arstki andis lootust mulle,
kuid Sina oled hingetohter hea.
Sõbrapäevast teeme juttu
meie siin haiglaski,
mõnel nuttki tuleb kurku,
sõpra ei ühtegi.
Kallis sõber, kui Sa tuled,
võta kaasa rõõmusid,
jaga neile, kellel pole,
siis tervis taastub kiiresti.
.....
Hea ja ustav sõber
Sõbrast malli tuleb võtta ikka,
kui ta Sul tõeline sõber on.
Kaasa lüüa igas asjas,
võtta elult, mis võtta on.
Sõbraga saab tehtud nalju,
rõõmustada südamest.
Kurbust ära võtta hingest,
ikka tõeline sõber võib.
Tõelise sõbra kõrval
käid eluteed pikka.
Tõelise sõbraga on vaimumaailm rikkam,
elu keerdkäikudel kindlamalt käid.
Tõeline sõber
Tõeline sõber läheb läbi tulest ja veest,
tõelisel sõbral on kaine meel,
tõeline sõber iial ei solva
ei haiget tee.
Vahest kui tulebki mõru meel,
tõeline sõber kõik siis klaariks teeb,
tõeline sõber jagab Sinuga kõike,
kasvõi leivaraasukest.
Tõeline sõber ei hülga Sind iial,
kui oled haige,
või kui kiiva kisub kõik,
tõeline sõber on tänulik Sulle kõiges,
talle rõõmu valmistab ka üksainus lilleõis.
Hea sõber
Ükskõik kui suur on Sinu mure,
hea sõber ikka appi tuleb.
Ei jäta mures üksinda,
hea sõnaga ta lohutab.
Rõõme jagab Sinuga,
seiklustele ei löö risti ette ta.
Astub välja, võitleb Sinu eest,
kui keegi halva sõnaga haiget Sulle teeb.
Hea sõber oma nime väärib,
võib kanda aus ja uhkuses.
Hea sõber on kui kindel kalju
ei kõikuma löö ka karmi elu ees.
Hea kui Sul on üks sõber kallis,
keda hingest ülistad ja armastad.
Iga päev nii hea on teada,
et ta on Sul olemas.
Sõber
Sõber, see on eluteel
ainus, kellele Su meel
korda läheb, ole halb või ole hea!
Sõbraga saad ikka läbi,
tema ees Sul pole häbi,
tema minust kõike, mina temast tean!
Sõber, see on ainulaadne
olevus, kes tuua saab veel
õnne, naeratust, kuid kurbuse viib ära.
Sõber kuulab, sõber teab,
mis on Sinulegi hea,
ole õnnelik, kui üks Sul leidub täna.
Sõber armastab ja hoolib
vahel valimata pooli,
kaine mõistusega annab ikka nõu.
Sõbraga on vahel raske,
siis tal jälle olla laske,
kui Sul abi vaja, ühendate jõud.
Sõpra tunned ikka hädas,
kui Sul raskem .....
Sõber hea
On aega läinud veel,
kuid sõbrad jäävad need,
kes olnud elus Sinu kõrval alati.
Teil kõike ütlen, sest
on tunne südames,
mida hoida enam enda sees ei saa...
Sind tänan, sõber hea,
et minu kõrval Sa
oled olnud kõik need ajad ja teed.
Sa minu südames
ja minu hinge sees
on aega läinud, kuid Sa oled ja jääd.
Kui vahel aastaid me
Ei ole suheld veel,
on kohtumise rõõm ju ikka suur.
Ei õige sõber see
Sind jäta iialgi,
veel vanaduses sõprus tundub uus.
- Tarmo Selter -
2022
Tõeline sõber
Pigem kõnniksin sinuga pimedas,
kui üksi heledas.
Kas me olemegi kokku loodud,
või mul lihtsalt vedas?
Sa tulid minu juurde,
kui teised läksid.
Sa ütlesid mulle,
et sinu juurde jääksin.
Kõik teed sinuga läbikäinud,
elu algust ja lõppu näinud.
Kui sul kordki kunagi raske,
küll ma sind edasi kannan
las ma täidan ise su käske,
käin läbi linnad, kannan maske,
aga palun, mu sõbral elada laske!
Mu sõber
Leegil
pole armastust.
Tulel on vaid süda,
mida räsib kurvastus,
muudab sisuks tuha.
Jõud ja vägi hukkuvad
vastu tuuleklaasi,
liblikana nukkuvad,
nägemata aasi.
Tundeil
pole vabadust.
Vetel kõigest vool -
ta tegemistest sõltub ainult
kulus liikuv pool.
Kui on kaldad kinnised,
ägab kuivand maa.
On su meeled vindised,
neid avada ei saa.
Mõtteil
pole lennukust -
neid kannab puhas õhk.
Lämmatavat palavust
taastoodab umbne põhk.
Viidad kokku jooksevad,
kui rühid kiivas rada...
Su luuad tühja pühivad,
et teekond unustada.
Juurtel
pole julgestust.
Maa .....