Sõnale tegelikkus leiti 18 luuletust
Tegelikkus
olen surmaga nii palju kordi kohtunud
et ta ei vaja tutvustamist enam
olen kohtunud temaga enda kehas
käeskäes hirmuga
kes alati temale järgneb
mu päevad on kantud olnud raskest leinast
ja eemale hoidmisest igapäeva elust
mõned asjad lihtsalt
vabanevad aeglasemini
või tõmbame me ikka ja jälle
seda endale ligi
surm ja elu käivad käsikäes
***
Tuiskab,
tuiskab otse vastu,
täpselt vastu.
olen siin üksi,
ma ei tunne midagi -
enam
ja ma nüüd lõpuks
lihtsalt olen.
Olen üksi.
Tuul puhub
ja lükkab mu ümber.
Vihma sajab
mu pea peale.
Vaatan veel kord ringi.
Ei tuiskagi.
Olen lihtsalt,
olen lihtsalt siin ja
väljas on
on lihtsalt udu.
Orgaanilised oskused **
orgaaniline oli õppida kirjandust
ja olla pidevalt kirja vahetaja rollis
nii tegelesin oma vaimse tegelikkusega paremini
mõnikord on paberi taha enda seadmine
nagu sunnitud kohustus, millest
hiljem saab alles meeldiv ajaviide
ja enesepuhastamise vorm
lõputult enda sisse koguda ei saa ükski vesi
ükski anum ei pea vastu kõiki torme
sestap aeg-ajalt neid vaigistada,
ma olen mõistnud
oma mõtete pudrust lihtsalt
aeg-ajalt ei tulegi
enam midagi mõistlikku välja
vaid see jääbki alla surutud,
keele taha kinni
hambad krigistades kogu öövahetuse aja
Kafka "Metamor .....
Sel päeval päike ei paistnud
kuigi käes oli kevad.
Linnud ei laulnud,
kurbusest vaikisid nemad.
Mööda pehkinud laudteed sa läksid,
sättisid prille,mis ninale vajusid
Oma mõtete raskust ja piina
vaid tajusid.
Sa teadsid,et maha jääb kõik see,
mis seni on olnud.
Aga tagasiteed enam
sinu jaoks olemas polnud.
Aeg seisma ei jäänud,
kell armutult edasi tiksus.
Süda lõhkemas valust
ei
ole vaid sõnad
nüüd sellest sai tegelikkus...
Tuhkatriinu kingad*
tuhkatriinu kingad,
mida mulle ulatati
jah, ma olen küürinud seda elu
piisavalt, et osaleda ballil
aitäh, aitäh, aitäh
kutsumast
maalilisse võlumaailma,
kus ma näen, et prints tuleb eesli
mitte hobusega
talutütreks tagasi
oma peenramaale
vagude vahele sibama
maasikaid korjama
ja rohima
rõõmsalt, krapsti
supsti, sapsti
et öösiti käia võluvatel ballidel
kui silmad sulen
ja umbne õhk
läbi toa valgub
nagu udune loor
unenäo ja tegelikkuse vahel
kes ulatas mulle need kingad
et arvas teadvat,
et mina just olen see koristaja,
kellel on potentsiaali maht .....
Matemaatika armastus
Sulle ehk meeldib matemaatika
sellepärast oledki riimide lisamises
nii hea
korrapärasus, piltlikkus ja vorm
isegi kirjandusõpetajale pakuks huvi
mida aastate jooksul oled kirja pannud
kasvõi oma lõbukski
ja ajatäiteks talle
ma ei arvanud, et Sa kirikussse tuled
aga ma olin tollal üldse isekalt kreenis mõtlemisega
lihtsalt kuvand sellest, kes eeldasin sind olevat
ei ühtinud tegelikkusega
ja vastupidi
pärast hakkasin hoolega oma sõnu kugistama
nende ebaõigluses, hoolimatuses ja võib-olla kohati kalkuses
muidugi sa olid kirikus kohal
ma olin ka
muidu ma ei mäle .....
oma lastele
Aitäh, et te mind oma isaks vastu olete võtnud, kõigi oma täis- ja teravnurkade, iseärasustega.
see suurem on kui
sõnade poolt sisse piiratud
mingi tükike reaalsust
elu ja aega päeva
taeva alla tulev
hommikune puhtevalgus
see kõrgem on kui Eiffeli torn
põhjatum kui Mariaani süvik
sama elus ja tühi kui Universum
iga kord on see isemoodi
mis paneb tegelikkuse paika
lase sel ära kaduda
vahel õnnestub endalgi
aduda mis see siis om
nii kui om
2191
Aeg möödub
Ringiratast elu käib
Iga ringiga ma seda raiskan
Kui sind ma pole näind
Sest minu ajaarvestus käib
Mööda sinu teid
Ja sina oled minu
kallis, imeline leid!
Aeg möödub
Ajakonarused jalge all
Sirgeks saab laotud
Kõik lahtised otsad
Saab ajaga kinni taotud
Kuumas süttivas tules
Ja rauas su südant-hinge
sepistades taon
Isegi siis, kui sinu elust
Ajaga, vaikides kaon!
Kõik möödub ajaga
Päevas ja öös
Kõik möödub kiires elulises töös!
Kõik muutub minu ümber
Ja sinu sees! Ka sina ise muutud
Oma maagilises sisemises vees.
Iga hetkega, p .....
Kolmteist täiskuud ja üheksa sammu
Kolmteist täiskuud ja üheksa sammu,
Päikese rammul, käimas su kannul,
Teadmised taevasse vaadates saanud,
Massi hüpnoos igavesel retkel ei saatnud,
Reaalsusest ja tegelikkusest saanud saatus,
Kui tehti mida õigeks peeti, mitte mida tahtnud,
Häält kostumas seest tasaselt kuulatan,
Kriban värssi ja ta sulle puhtana ulatan,
Midagi muutmata, Minasid tundmata,
Nähes Midagi Enamat kõige tuumana,
Midagi Elavat, vaatamas meid ja Ta kurvastab,
Nii palju valesid, Nõnda palju endale te lubamas,
Kui su silmad näeksid sama mida mina; sa kurvastaks,
kuid nüüd tead, mida ei saa j .....
Süüdimatu
Mitmes kord seda süütust juba nad kaotand?
Sinna juba kündnud nad täitsa vaod ja..Naerata,
vaevalt on sind see vaevamas, et läbi sõidu hoov,
selleks on ilus sõna, juhe koos, suhkru üledoos,
sõnum soost, ärplen siit poolt, et näidata kuidas toob,
iga noot mulle hoo, mis on niisama lihtne, pitsita vinne,
panen tihkelt, kui nimme, norin, nokin, nõnda ohtlik,
kui vabat värssi vorbin, nii, et jalast lendavad kalossid,
nägu sikutab mossi, mida sa siit lugeda ikka lootsid,
vaid morbiidsele orbiidile sulle pileti välja loosin, Jooksik,
leht saba, küll teolt sind ta tabab ja .....
öö särades
Öö särades mõtetesse tuled
piinavaks kinnisideeks, kui silmad sulen.
Kirjuta mulle vahest kiri
kuidas tegelikkuses Sul läheb
ära mind väära unistuse vangiks tiri
aega reaalsuses viibimiseks niigi vähe.
Päevi - öid lahutab silmapiir
igavikuks meid kokku liidab
vaid lootusena näiv päikesekiir
hommikuses koidus -
igatsus su südamesse peidab.
Kaduv Keel
Õige K6 oli halb ajastus,
võõras pajatus,mis kasvas sisimas,
uurimas südikat, süda mis sütitas,
päikse taeva, hallil päeval, kui kuristikku kaevan,
pandoora laeka, milles papüürusel mu veritsevad initsiaalid,
natüür on see millest valmis see maailm,
Pole algust pole lõppu, ainult võikus, isekus,
peidetud tõeline mõistus, enese kujutlus lõksus,
kui silm petab taeva kaare kõrgust,
ja iga päev mööduv, teadaolev kokku löödud,
vibreerivast sisinast mu kõrvades, mõõtmata mõõtmed need,
kuulatades uus keerd avanes, lõputus spiraalis,
perfektne meditsiin..valmis .....
Mandumis Nähtuse Neuroloog
Silmakirjalik, oli kõik mida enese suhete peegelduses silmasin,
Kuidas on see võimalik? Enam polegi nii Kõlav viis,
kui sõbra viis, sügisene tuule iil, ,mure stiil, mööda selgroogu,
ülespoole ajju judinad kulgesid,
mis tegeliku toonud
põgenemiseks tõe eest puudub moodus,
Mu mooduseks on mu loovuses peidetud toonused,
mida kohtan vaid ülemisel korrusel,kui nina pole enam nohune,
olenematta nendest oludest, katsun elada värskena mitte korduses,
koorudes, sõnade vooludes, virkast voorusest, tihkest kooslusest,
mis kostnud mu eest, hooldust mu sees, lihvides kõik oskust .....
Südamedaam
Kallis Südamedaam, Sa loodad, et saan öösiti magada
Ehkki pole seda võimalik kuidagi teostada
Eriti siis, kui minu mõttemaailma ränduri
Nimi on identne Sinuga, kes rikkus mu anduri
Sest turvamehed olid lummatud Sinu võlust
Ja mitte keegi ei saa Sind kuidagi oma mälust
Kuid mis seal ikka, oma vaimusilmas Sa teadsid seda niigi
Et andsid lisaks kaasa ka oma sära, mis kukerpallitab ringi
Kuigi see pole enam Sulle uudiseks, mu hinges valitseb kaos
Süümepiinad, tunded, emotsioonid, mõtted - kõik on hoos
Kaitseressursid selle peatamiseks on kah tarduma jäänud
Uus elu olek .....
Lugupeetavuse Lõks (3)
või enne uut valget,kogub oma mõtte terad salve,
Tulistab kaootiliselt, kui seisad trepilvõrdsel astmel,
Võite kõik arvata, kes esimesena langes
Loll! Sul pole mõtet kanda targa maske,
kullast teed vaske, tagasi hoidlikus paljastab ande,
kui soolapuhujate tuulest tõusedki lendu,
kahe jalaga maandu maale, füüsiline reaalsus vaid,
persse su esoteeriline tähelepanu vajadus sündroom
kaldkriips psühiootilised näitlejad teesklemas maage,
et üritavad veristada sind uhhaa jaoks kui lamba talle,
kandmata arvamusi, filtreid, malle, läbi mille teha nägu,
et polda üldse ahn .....
Kadunud lapsehing
Kuulata kuis kadunud lapsehing hüüab hiirvaikselt
Tahab ta rääkida elust mille kaotas kaheteistkümneselt
Ei suuda ta jutustada rohkem kui vaid napisõnaliselt
Aga sedagi üritab teha kiirelt ja lahkesti avameelselt
"Oma lapsepõlve veetsin inimtühjas elamurajoonis
Polnud naabreid ega kedagi kes aitas mind selles situatsioonis
Elasin vaid ühe kasuvanemaga kortermajas pruunis
Kus iga kord kuulatasin karmi hõiget TEMA hääletoonis
Mitte kunagi elus pole ma tundnud enda majas koduselt
Olen saatnud tihti mööda õhtuid mis lõppesid katastroofiliselt
Silmitsesin justkui .....
Kaua
me kohtusime
teadmata kas kauaks
meil jätkub igatsust ja kirge
ei teadnud siis
kas ärgand tundetuli
pea hääbub või on kaua vrge
ei teadnud sedagi
kas lootused ja soovid
kord tegelikkuseks ka saavad
või jäävad ulmadeks
mis kaugustesse
vaid aja möödumisel kaovad
aeg läks
me armastusel oli tuleproove
kuid püsima jäi tundelõõm
ja möödund aeg
vaid kinnitas me soove
et ühtesulamine on vaid rõõm
nii käsikäes
me rada kulgeb
ning südames on rõõm ja rahu
ja iga hommik
kui ta virgub
taas meie embusesse mahub