Sõnale teine leiti 442 luuletust
Teine
Sa kutsud mind välja.
Ei tea isegi, miks nõustun,
kui südames keegi on teine.
Võibolla võlusid mind lilled.
Võibolla just sellepärast nõustungi,
et südames keegi on teine.
Teine, kes iial ei kutsu mind välja.
Teine, kes kunagi ei kingi lilli.
Teine, kes eal ei vaata mu poole,
sest tal on keegi teine.
Teine, kellele kinkida lilli.
Teine, keda kutsuda välja.
Signe Laur
Teine eksimus
Siis kui kõik on hukas
lootusetult
sa oled lõplikult läinud
siis selgub minu ja jumala suurim vahe
Mina ei suuda sind
kõhklematult hävitada
sind- minu armastatut
olgu et enese loodut
See teeb minust inimese
see et ma ikka veel hoolin
nõnda et lasen sul minna
et sa ei pea kuuluma
ega kuuletuma
et sa pole mu oma
Ja ma lasen sul minna
ilma veeuputuseta
ilma rändrohutirtsude parvedeta
katku ja koolerata
Mine ja lenda
minu lind ja liblikas
tunne end vabalt
armasta ennast
hoia end
Mina hoian sind südames
aegade lõpuni
ehk pool tundi kauemgi
Iga teine armastus
Olin õitsele puhkemise ootuses pung
Kirglik ootus päikse järele
Kiir kiire järel mähkis end mu ümber
Täies elujõus kostus mu hingelaul
Äkki
Südamest käis jõnks
Kukkus esimene õieleht
Nutsin lohutamatult
Ja vaikisin pea
Kui teine kukkus
Vaid üks pisar
Kolmanda viis tuul
Ei teadnud mida tunda
Vaikus vaid
Tuli neljandagi kord
Ja ma laulsin
Valust ja õnnest
Täpselt ei tea
Langes viies
Tuimus tardus mu näole
Vaikus taas
Närbus vars
Ja kõik kadus
Valu, õnn, igatsus- kõik
Sügise teine nägu
Nüüd on sügisel teine nägu
valjemini kukub kägu
karud karukoopasse
ei taha minna unele
Orav uhkelt kuusel istub
saba kohev_võidukas
ei ta karda sügise nägu
peab end käbikuningaks
Tuultelgi on teised suunad
ei puhu enam soojasti
ilmaelu pole armas
nagu ennevanasti
Novembri iga teine pühapäev
Pole olemas last
kellel poleks tükke isast
mida sündides on antud
ja meelde mehisust kantud;
täna ei pea ükski isa midagi tegema
see on päev, mida peab nautima
pudel napsu on laua peal
ja kodus head toitu siin - seal;
mu isa teeb sigarit
häid saateid saab telerilt
seltsi pakub pere ja kodukass
külmikus on A Le Coqi kvass
Mai iga teine pühapäev
Igale emale loeb elegants
vananedes näos on ikka mõni korts
elu torganud aga sind ka silus
perele ja sõpradele oled alati ilus;
kodul poleks hinge ilma sinuta
perel sisu oleks leegita
olgu ema noor või eakas
pole keegi su kohaloluga ulakas;
see päev kuulub sulle
oled tähtis teistele ja mulle
aitäh, et olemas oled
täna kingime igale emale õied;
Üks läks, teine tuli.
Kalts toolilt maha,
Hari lükati taha,
Põranda pesu algas,
Rahvas valvas.
Veerema sai Ratas,
Parempoolsed kettas.
Vasakul puhtus,
Kiirelt luhtus.
Piruka puru maast,
Pinnu asemel laast.
Anname tervise,
kergitame koormise.
Kui tahad tagasi,
Annad ,lähme edasi.
keegi teine
korjasin jälle
prahti loodusrajal
kommipabereid
jäätisepabereid
koorepakke
suitsupakke
heeringapakke
kalapulgapakke
pudelikorke
plastmasspudeleid
joogipurke
vettind konisid
ühe ribadeks seljakoti
toppisin ka
kotti
kas peaksin põlgama
inimest
olen lihtsalt ise
keegi teine
Sanya
Teine ootus
Päikese ootuses,
aeg tiksub õhtusse.
Kullakera loojudes,
vaatan ma taevasse.
Kus on see päikesekiir?
Ta on vaikne, kui tuuleiil.
Kas on mõtet ootamisel?-
ta tuleb ju päikese loojumisel.
Hõbevalge ja kullakarvane noot
heliseb kui linnusirin,
keerleb peas kui kustumatu viis.
Kujuks tal on imekaunis veeprits,
mis kirjeldamatu kui linnusirin,
imepärane viis.
Lend
Terve see aeg möödub lennates,
möödub pilvedes hõljudes,
pehme uduvati sees liueldes,
ennast täiesti ära unustades.
Ees ei ole mingeid tõkkeid,
nõnda vaba on pilvede ränd.
Linnud kõik on allpool pilvi,
kihilise maailmavaate all.
Kõik tunded ekslevad unes ja ilmsi,
tunni järel lendab tund.
Ärkamine on valutu ja puhand,
mõtetes on teine maailm.
Tühi pilk
Kõnnid tühja pilguga,
pilk maast madalam,
tõuse püsti, vaata silma,
ütle,mis on ütelda,
haiget tehes mulle,
ise rohkem kannatad
Mis on tema päris nimi,
on ta minust keevalisem,ilusam,
lahutatud,lastega või lasteta,
mis tal pakkuda on sulle enamat
kui minule,
võib-olla olen väsinud ma hoopis sinust-päriselt.
Puudub
Ma mäletan kellegi teise mälestusi
Need ei kuulu ju mulle
Ma heietan kellegi teise lugu
See lugu ei räägi hoopiski minust minust
Minu enda elu on kuskil mujal
Kuskil teiste omade all
Kõik need elud on minu peas
Enda oma neist enam ei erista
Kellegi teise mõtlemisi mõtlen
Kellegi teise sõitlemisi sõitlen
Mingid teised elavad mu peas
Ma näen peeglist kedagi teist
Mu silmis peegeldub teiste valu
Ma räägin kellegi teise juttu
Kes ma ise olen teiste kõrval?
Mis minus on üldse mina?
Minu õigele ja ainsale tüdrukule
Sinu peale mõtlen ma
Kui armas ja ilus sa
Oled ja ilusama neiule
Tuleb anda ilusa roosi
Ja kunagi tooksin toitu ka
Voodisse ning sa ainult naerad vastu
Kui ma viin sind kinno või restorani
Sa oled siis õnnelik ja mitte kunagi
Ei tahaks et sa oleks kurb
Ainult tahan näha et sa oleks õnnelik
Sa ei ole kunagi kuri vaid rõõmus neiu
Kui sul on halb tuju siis ma
Proovin sulle rõõmsa tuju
Ja kunagi proovid mulle sama moodi
Et ma oleks õnnelik mitte kurb
Sa oled minule kõik ja mitte kedagi
Ei taha ma peale sinu ja sinule
annaks oma südame ja ma proovin
Mitte .....
Lootes
Kuskil kaugel keegi ehk ootab sind,
keegi kes armastust ootab.
Lootes, et armastus leiab kord mind,
mõeldes, et ehk keegi kuskil sama loodab.
Loodab, et ehk armastus leiab tee tema juurde,
et kaitseingel satub ta teele.
Lootes, et armastus täidab ta südame, suure,
muudab soojaks ta südame ja rõõmsaks ta meele.
Alati
Laman nõrgana voodis
ja ootan surma saabumist.
Sind nii väga endaga hüvasti jätma ootan,
kuid sina oled ammu juba minust loobunud.
Või õigemini olin mina sulle ei öelnud,
sest kohtasin kedagi teist.
Kedagi, kes vaene polnud,
kedagi, kellel sarmi oli palju olnud
Kuid nüüd laman üksinda ja ootan enda surma
siin näruses vanas haigla palatis ja alasti.
Kuuskümmend aastat siin ilmas piinelnud,
sest raha olen armastusele valinud alati.
Luuletusest tunneteni
Kirjutaks nii,
et lause viiks luuletuseni.
Plaan on hea,
nii saab päris hea rea.
Saaks luuletuse kokku riimida,
suust kõik välja pressida?
Täna küll mul luule tule,
tekk peale, silmad sule.
Sügavalt ava oma meeled,
lahti päästa sõnadest keeled.
Pea pulki täis,
kui vahel tuju, eks siis näis.
Luuletus tuleb loomingust,
sinu ilust, sinu võlust.
Seda küll, õigus sul,
kuid pole tuju, mured mul.
Sõnad kirjutades piinavad,
mis luuletuseni viivad.
Teinekord on tuju hea,
siis parandame suhtlus vea.
Siis kui sul tuju hea,
siis tööle palun pane pea .....
Vaikus
Vahel kardan vaikust,
surmvaikust.
Iial ei tea, mis ses vaikuses varjul on.
Hirmujudinad tulevad peale,
kui nii vaikne on.
Looduses on teine vaikus,
hirmudeta ja rahulik.
Hinge kosutab metsakohin,
vaikus on merekohinas.
See on hoopis teine vaikus,
midagi sügavat hingele.
Südame usaldus
Ei keegi teine
või mulle öelda,
mida tunneb või mõtleb
süda mu sees.
Ise järgin oma südant,
mida ütleb, seda ka teen.
Kui teisiti mõtlen
või teen,
on kohe katastroof mu teel.
Ainult süda teab ette-ja taha,
ei takista mind teel.
Nii palju on erinevaid mõtteid,
mis survestavad südant mu sees.
Kuid ma varun aega ja mõtlen,
teen ikka nii,
nagu süda mul käsib ja ütleb.
Ei seda kordamast väsi mu meel.
Ainult süda teab
ja tunneb mu hinge,
usaldan südant, mis tiksub mul sees.
Vaikuses ole minuga
Olen liigväsinud sõnade jaoks,
Vaikuses ole minuga.
Maailm me ümbert justkui kaoks,
Kui olen koos sinuga.
Meid ümbritseb rahu ja hingel on hea.
Et teineteist mõista, me rääkima ei pea.
Piisab vaid pilgust ja su käest mu peos,
Need tunded ma salaja luulesse seon.