Sõnale tlikus leiti 18 luuletust
5 - käiguline kirst
Kui hõõrdetaju puudumatu
on ka ohutaju olematu
sohver ei tunne oma limiiti
eirab ära spidomeetri;
on 5 - käiguline kirst see
kes ettevaatlikusest välja tee
rekkad ees käivad närvidele
isegi kurvi peal ette teistele;
3 käik sees, ruttu 100 sees
ja kes ees, see mees
on äge vihm, aga tema suudab
üksteise eest nõelub ja pidurdab;
seniks, kui pole kraavis
pole seaduseid talle ka tarvis
isegi ehk surnuna seda eirata
klaasi, metalli ja rehvid järele visata;
Mardus tükke ühte kohta heidab
kaasas sohvri hing, kelle välja tõstab
täiesti harilik maantee
pole .....
"Elu klaasist majas"
elu klaasist majas
sa arvasid, et mulle meeldib seal
nagu roos istuda kupli all
ja oodata oma isandat
mingi ajani oligi see ustavalt tore
seni kuni valed hakkasid mind tuimestama
ja siiruse presumptsioon enam ei kehtinud
fantaasia võttis avatari kujusid
millest väidetavalt tundeid pidin vaid usaldama
aga hoolimata oma idealistlikust maailma pildist
ja salvrätikuga pühitud roosade prillide tolmust
tahtsin saada midagi elavat enda kõrvale
mitte Universumi Loojat
eile kuulasin teadvuse sagedustest loengut
iha on energiat kitsendav sagedus
samas kui julgus alustab energia .....
Inimtühjal rannal
Armastan Sind alati
ütlesid
aga me ei tea, kuidas päriselus toimine
autoliisinguid tasume ja
oma fantaasialugudes surfame
maalime teineteisele kuldse kuu seljale
inimtühjal rannal
unistustes on see kõik võimalik
ka unenägudes, kuhu eksida
kus hoida ja kus suudelda
seal unenägudes
inimtühjal rannal
on kõik võimalik
isegi see, mis tundub liisingute ja arvete kõrval tühine
üks teetass lapsepõlve meenutustega
üks teetass ühine, mis jagatud
mis on kindlalt hoitud turvalises kohas
turvatud, kaitstud
hoitud
hoian Sulle ruumi, olen alati olemas
ole mu südame teine .....
Tõde
Kui otsid minult halastust,
Sa ei saa seda,
saad karmi ja otsekohest tõde
ilma ilustamata ja keerutamata
ausalt ja alasti
puudutades hingesoppides
väärastunud inimhinge
väärikust
Tulemuslikkus loob tänapäeva ühiskonna
Anna andeks, sõber hea,
kui puudutades Su hinge keeli
said Sa osaks minu
plahvatusohtlikust manifesteerimisoskusest
Ma igatsen Sind, mu sõber hea,
kus küll oled Sa, ei tea?!
Reaalsus
Vahel juhtumas on nii,
et ärkad justkui unedes,
ajas muutub elu piir
üllatusi tuleb veel.
Sõnadel on tähendused,
muutumas need õhtu eel,
armsamad, kes lähedased,
kaugenemas eludes.
Aeg on üks, kuid elu teine,
rahal puudub tähendus,
elada küll nii veel võime,
surm see annab arutust.
- Tarmo Selter -
2022
Ajud välja
Ooo jess, kuidas meeldib mulle
mängida zombimänge!!!
kuul pähe ja laip tulle
rohkem see mind võtab õnge;
haavlipüssiga ajud välja
tina ja verd purskab
tulevahetuses pole nalja
muidu zombi su soolikaid võtab;
piu - piu - piu ja PUHH!
mööda 3D linna ringi kõnnin
kui lõbus on see epohh
ohtlikus, aga vabas maailmas hängin;
võin kõike teha, mis tahan
vägivald ja kõrge skoor on eesmärk
tankiga hordi otsa sõita vajan
tapatalgud on minu värk;
ONLINE'is või mitte
UNITY või poest mäng
kunagi ei löö risti ette
sest minu vastu ei saa tõbiste gäng
Keegi ei oma Su üle võimu peale Su enda
Ma hakkasin mõtlema,
et miks ma kardan teda
See kõik on farss,
ta on ise teinud iga mu tehtud asja "vigaseks"
ja see tingib ettevaatlikuse temaga suhtlemisel
Sa oled "vigane"
Sa oled "vale"
Nii ei käi asjad
Huvitav, kas talle öeldi samamoodi?
Mis võimu saab üks tavaline inimene teise üle omada,
et ta suudab ta nurka suruda,
läbi kogeda hirmu,
milleks?
Mida ta saavutab sellega?
Mitte midagi, sest see on tema haav ja ta ei oska teisiti.
Ta tahab olla õige ja õiglane, ta tahab olla alati õige ja täius,
aga kas see on meie kõikuv .....
Butša vihm
Arvasin, et mu silmad lugenud lõike
arvasin, et mu kõrvad kuulnud kõike
kui rahvas vääritu saatuse all
neid ümbritseb tulevall;
surmal on oma enda väärikus
ainult inimeses on see ohtlikus
ahnus ja võidujanu
mis tabab noori ja vanu;
ning selles linnas
kurjus hingesid piinas
langevad metallist sademed
ja maanduvad lõhkekübemed;
sina, Sergei Lavrov, jää vait
TÜRA, su valetamine pole mingi võit
välisminister paska määrib
minu nimekirjas oled, kes atendaati väärib;
Putin ja su vajadused
punase impeeriumi unistused
võviad mul mune lakkuda
ja sügavale .....
Keegel
Pole olnud sügisel üritus avalik
nii lahe ja nii pidulik
kui tullakse õue keeglit mängima
koos võõrastega tänavale hängima;
pandud kurikad püsti
rahvast platsil täis puupüsti
astub trepile üles veeretaja
kelleks on üks hukatav kurjategia;
ta end maha paneb
ja timukas aega loeb
siis laseb giljotini alla
pöörleb pea otsast alla;
mööda rampi on pauk vali
loetakse, kui mitu kurikat saab pikali
hukatava kiirus sihtmärgini
oli tabamus täispunktini;
rahvas hõiskab rõõmust
nende spordimeel on must
sest, kui avalik hukkamine toimub
see sügise tontli .....
Tallinna liiklus
Kui hea et Tallinnas ei ela
sest "Persse!", ma ütlen
mu viha lööb häirekella
kuna lõhki jälle lähen;
see linnriik on omatte mullis
mis Eestiga võrdlematu
ja kord on seal nullis
sest selle liiklus on kontrollimatu;
kihutavad üle punase tule
ning teed antakse vähe
ülbust jätkub hommikule ja õhtule
miks kohalikele viisakus ei mahu pähe?;
tipptunnis istu nagu zombi
aga alati nõelutakse vahele
"KRAHH" riivati elektrilambi
nii jätkus õnnetust autole kahele;
seda nägin pealt ja ka ise oleks paugu saanud
mingi kiilakas munn sõitis peate .....
Aju väsinud, kuid päris hull, see kui pähe määrinud, seda häälikut mis uue värsi mul, sättinud, nõnda hästi ju, et kui väärikust, pole nad närinud, taas tähtis jutt, käsitlus miski mis ei pätistu, kaua neid nokkis nuppe näpitud, iid siin on täpitud, las sisisevad rästikud, mu üritus su mõnitus, mu südikus sulle tõrvikuks, mu mõtlikus, könnil muld, kõndiv juust, K kuus, pajatamas luulusid, avastamas tundmusi, mis surusid kui suundusin, tühja jutu kurjus stiil, tuuldub siin, nii, et väga viis, muundub kuueks, tseeni muutev, julm vend, mäletad ehk? Häälestan teid, .....
— M KTule ja tee
Tule ja istu mu juurde,
pane käed minu ümber ja,
suulde mind suule,
kuni on sügisene oktoober.
Libista sõrmedega läbi,
minu pehmetest juustest,
see tuletab meelde kõik mälestusi,
selleks piisas vaid ühest liigutusest.
Sa lamad vaikselt mu kõrval,
pead toetades mu sülle,
oled juba oma unemaal,
kui mina alles tähti silmitsen.
Avan silmad kui juba päike tõuseb,
ta kollased kiired paitavad me nägu,
sinu silmgi avaneb,
jääme jälgima valguse mängu.
Hümn vennaskonnale
Kaugeks jäänud kõik sõbrad,mõne üksiku silmis veel see sama mis alguses lõõmab,kui elu lükkab ja tõmbab, nägin teid kõiki reisimas ning samuti lahkumas mu kõrvalt,elu ei teinud minust õrnalt võtvat, kuigi kedagi iial siin pole põlgand,suutmata siiski ebasiiraid enesepetiseid au sisse ma tõsta,peate mõistma,mul üks eesmärk; see on tõde ja kui see ei kõlband:jäitegi kõik võõraks,kuigi meelehead jahtisite, ma ei saanud seda ju jälgida kui see tootis vaid lahtiseid kilde,kujutluspilte,meel peab olema virge ja just tänu sellele mõistmisele ei sikuta ma lille, et mu .....
— Maarjo KHallil päeval
Sisutühjus
Kõik kuhu viis ülbus,
Elades võrdluses,
segaduses see mõõtev meel,
põgenes kui kõneles,
Arvates õigeks end,
Ei näe ma kaugele..
Ei näe-ei näe.
Kui kauge on tee
pühiks vihmase taeva,
ulataks käe,
kuid ennäe,
päev eal mööda lähe,
kus mõtlemast ma pääseks,
võimekalt sisu lugedes igal häälel,
mis kostub mul seal pää sees,
enesekesksel maailm jääb väikseks,
kõikjal vaid mu enda peegeldus,
tunnen ennast loona
- mida juba liiga kauua vestetud,
päike pilve piiril, nahka paitab pehme tuul,
vabale meelele piirid on kehtetud,
avaral k .....
on olnud aegu
On hetki kus vaikus öelda võib palju
ja on aegu kus sõnadel tähendus kaob
on hetki mida mäletavad veel paljud
ja mitte ükski neist ära ei kao
On aegu mis möödas on ammu
nad oma jäljed jätnud on siia
ja nüüd, olles parimais aastais
ei suuda miski meeltest neid viia
On olnud aegu millest rääkida ei taha
ja aegu millest vaikib ajalugu
ja on neid, mida korrata ei taha
neid ei mäletagi aeg ja lugu
Energiakäsn
Ma püüdsin lõigata läbi neid valgeid
laineid ja panna ennast särama.
Te jätsite mu päikeste alla
ihuüksi pisaraid valama.
Keegi püüdis mu kinni,
sosistas kavalalt ja pahatahlikult.
Ma alistusin, alistusin jälle
enesekindlalt, armulikult.
Itsitused, häältekõmin, naiivsed huilged
ja tükike, mida ma parem ei meenuta.
Teevad püüdlikult tööd, et ühtse
massina röövida mu energia.
Kõigil on midagi suurt ja hävitavat,
mida mulle lahkelt jagada.
Väsinud ja tige olen, muudan teie
isekuse puhtaks, säravaks energiaks.
Lõpuks, kui ma suudan...
Kui palju ja STOP
Kui palju olen näinud Sinu pisaraid,
kui palju olen uskunud ma neid,
kui palju uppunud neis Sinuga,
teadmata, et need hukutavad mu...
Kui palju vaadanud ma kõigest mööda,
kui palju andestanud kõik,
kui palju joonud ennast magama,
kui vaid aidanud see oleks...
Kuid nüüd on kõik, on saabunud mu jaam,
Mu peatus on siin ja praegu,
Edasi ma sõita saa
Teinekordki trehvame-kõike head, mu sõber ja kaaslane!
Janek.V 11042016
Vastus Pojale (10434)
ah siis niimoodi sa mõtled
kannatlikust kannust kes pliidi peal kannuseid teenis
pliit oli kuum ja kaan oli kohe tema kannul
ja valgest kepist mis pimeda nägijaks teeb
peenis potil või arvutis kui pingutad siis tuleb seegi
kui ei kannata arvas kann siis ehk ei tule
voodi või poodi maksta tuleb ikka arvas pime
kes kepi eest papi letile pani ja silmad sules
aga teisest toast juba mõnda aega kostus lahkheli
oh heldene aeg ütles vanaema
kui põrandaharjaga numbrid kühvli peale tõmbama tuli
mees ja naine lebasid edasi
hommik on õhtust targem ütles koit hämarikule
koit oli .....