Sõnale äng leiti 1867 luuletust
Kiviarmastuse kiviahelad
Mu kivilinna kivist kodumajas
kivistunud kivist kodutundes
mu süda seiskund kõvas kiviajas
pea õhtul sätin kivipadjal unde
Mind tõstab üles kivipäike vara
on kivisõnum kaugeilt kivituultelt
must mõtled- kivinaeratust saa ära
sa oma kivistunud ilmelt huultelt
Ma mäletan kuis oma kivipeas
ühtäkki kuulsin kivikiljatust
mu kivimunakivid kivist peos
uskusin veel kivihüljatust
Ma oma kivivere kivikutse
paiskan ööss kesk kivipimedust
jah tegin kivikargamise katse
nean enda kivikivinõmedust
Tos koidus saabus kivituultes vastus
mu ümber heljus hommik kiviudus
.....
Mõttelaeval
Purjetades jälle mõttelaeval
sündmuste merel,
näen halba ja head üheskoos.
Puri kerkib valus, vaevas,
õhuvoog on ärev,
valuäng see murepilvi loob.
Paljud seda kõike näevad,
mõni juurde läheb,
abi, hellust, soojust hinge toob.
Mõni hoiab endas, teine kaebab,
kelle jaoks on tõde,
karma leiab ta ja üles poob.
- Tarmo Selter -
2022
Raisatud elud
Andestage mulle, meile
ärge lööge haamrit!
Olime ju alles eile-
poisid väiksed, naabrid.
Krutskeid täis, tõesti…
vabad hinged, julged.
Mäletan veel hästi,
naerust silmi sulgend.
Poisid suured, mehed,
julged aga katki.
Algus oli põnev,
adrenaliini täis hetki.
Mehed armidega, vangis -
muuta ei saa miskit.
Hinge andnud pandiks,
valand kuradile viskit.
Mehed ätid, vabad-
elu läinud mööda.
Ühed üksi vanad,
teised mulla sööta.
Laske mind olla laiali
ma tahan karjuda
kopsud lakke
köhida südame
tekile ma
tahan pisarad nutta
lambikupliks
laske mind olla
laiali ma
tahan peata käia
ringi tühjust
täita oma
toas olla selle
sisekujundus setteks
käänulises
joas laske mind olla
laiali ma
tahan siia tekile
siia seinale
siia lakke puruneda
killuks sajaks
laske mind olla laiali
ja kui pilk mul vaid veel
lebab tekil
kõrvalt näen ma ennast
perspektiiv on
adekvaatne
adekvaatne hinnang
laske mind olla
laiali tahtlikult
end pillan
Teine
Sa kutsud mind välja.
Ei tea isegi, miks nõustun,
kui südames keegi on teine.
Võibolla võlusid mind lilled.
Võibolla just sellepärast nõustungi,
et südames keegi on teine.
Teine, kes iial ei kutsu mind välja.
Teine, kes kunagi ei kingi lilli.
Teine, kes eal ei vaata mu poole,
sest tal on keegi teine.
Teine, kellele kinkida lilli.
Teine, keda kutsuda välja.
Signe Laur
Kaotus.
Sümboliseerib surma taevalaotus,
hetkest,kui tunda sain,mis on kaotus.
Enam kunagi sa minuga ei räägi,
enam kunagi sa mulle ei naerata.
Seda valu ja igatsust ei muuda keegi,
pole miski enam ilma kurvastuse ja vaevata.
Kui ainult saaksin aega tagasi keerata
ja vähem valu sulle teha.
Oma solvavad ja valusad sõnad alla neelata,
ehk saaksin sind veel näha.
Kui ütlesid,et mind sa armastad,
ei suutnud ma sind uskuda.
Kui tõestasid, et mind sa vajad,
nüüd kahetsen sügavalt, palun andesta.
Maivis L.
Kaua ma suudan?
Kaua ma kannatan
kartust ja hirmu,
teadmist mis ees
pole mulle!
Kaua ma suudan
astuda sisse,
tuppa kus tühjus ning
pole mulle!
Kaua ma püüan
su meele järgi olla
tean et su lahkus
pole mulle!
Kaua sa hoopled
mu kõikuval pinnal
lõpuks ma lajatan ja mind
pole enam sulle!
Kevad on siin- Südames
Vihmapilve taga vangis
on kuldne, naeratav päikene,
sealt ei tule, ega paista välja
ühtki päikesekiirekest.
Süda ütleb, näitab mulle,
kevad siin on, kullake,
päästa rõõmud hingest valla,
taas särab sinu ümber päikene!
Aga akna taga vihma sajab,
sügist meenutab,
hinges kurbus, ringi tiirutab,
silmist pisaraid ladistab.
Perelik surve
Vennad kutsuvad kolmandat
suitsetama savu ja mängima gängstat
aga vanim seda ei taha, vat
mürgine keskkond kahjulik olevat;
"Lupu sa oled olnud alati 1 pussy - pede"
nii lellele kitse ikka paneb
sellest, kuidas reede
tatikate seltsis lõppeb;
aga ema vend savu andnud
ja nuhile lubab anda karistust
saada perse temalt jälle kartnud
Lupu, kes ei pääse ise nüüd suitsust;
Hupu ja Tupu teavitavad
et veli saanud üledoosi
nad järgmisena kisavad
kui onu neidki ei soosi;
helistas 110, ajas poisid vangi
perelik surve tuleb kasuks
see käib vereliini ringi
reeglitele .....
Veel hüüan Sind
Aeg jõi tühjaks
Sulle kirjutatud suudlused
Kestad sind ei kõneta.
Hajud öös, pudened peost,
Üha enam ja enam
Kaotan su silmist.
Vihm röövib su jaljed.
Võimatu järgneda.
Veel hüüan sind,
Karjun öösse oma hinge.
Ometi sa ei kuule:
Vaikus vangistab sõnad,
Tuul viib nad kaasa.
Vaid mälestus jääb
Su pehmetest huultest.
Ja su külmad, hoolitsevad käed
Mis veel suutsid rahustada,
Vaigistada lööma...
Hoiad neid nüüd taskutes,
Soojendades neid seal
mitte minu tule paistel
Parastav paratamatus,
Kas pole?
Munteerumine
Ma ei viitsinud etteütlust teha tänavu
vaid lugesin teadusartikkleid
passin praegu, õhk täis savu
tuba täis tühjasi pudeleid;
vanasti me keel sarnasem soomele
saksa mõju on endiselt paigas
igavene jälg ugri hõimule
muutus oli suht võigas;
sõna seest kadusid höölikud
sulghäälikud haihtusid
eitusverb en, ep ning muud
ei - eitussõnaga asendusid;
inglise keelele rohkem ühtsust
mis kasvas välja NSVL aja slängidest
"printima" ei kostnud enne suust
kui 90 lõpust ja ka muudest;
"trükkima" toorlaen saksast
30 aastat hiljem äpp, brokoli, vegan
jne muust ge .....
Emakeelemängud
Ehh- polnud otse olnud kurja nägu
kuid ka mitte sõbralikku palet
ei olnud öeldud kainestavat tõde
siiski mitte suisa selget valet
Ei pole olnud elus päris tunnet
sealsamas ka et puha kõik ükspuha
ei ole öeldud kõikidele ära
kuid üsna tihti kõigele- ei taha
Jah- elus olles oldud püsti rikas
vaid üsna tühi hingest/maisest varast
vasktorudest ja tulest läbi käidud
ei saadud üle lapsepõlvetarast
Kirg- oldi unistatud taevaist/ingleist
kuid kobatud sind poldud käsikaudu
ei iial olnud oldud kinni vanglas
ehk meeled seoti veritsema raudu
Me oleme- veel pole .....
Lootuste Kevad.....
Meil siin õues on kevad.....
Kusagil sõda käib kaugel…
Surevad isad ja emad……
Lapsed nutavad pisarad laugel…
Meil siin talv vaikselt taandub…
Kusagil langevad pommid…
Tuhandeid lennukeid maandub…
Lapsi ei rõõmusta kommid…
Meil siin on elada hea…
Ehki me kurtmast ei väsi…
Lahingusse minema ei pea…
Ei lenda pommiga otsast käsi…
Kevad on lootuste aeg…
Äkki lõpeb see õudus mis kole…
Saab täidetud soovide vaeg…
Lastel mängida jälle on tore…