Sõnale õelus leiti 25 luuletust
Elu ja armastus
Soe sõbralik ja kõikemõistev hääl
nii külma jõhkrat hoolimatust täis
kõrv kuulis sõnas üht- teist ütles huul
seal igatsus taas varitsemas näis
Kirg äkki teinekord kui kuluhein
meis süttib kõike ähvardavaks lõkkeks
ent siiski justkui nähtamatu sein
me vahel seatud läheduse tõkkeks
On kogemusi vanust küllalt turjal
leek ikka nagu noortel õide puhkeb
keeld eneses- ei voli anda nurjal
me hiljem isegi veits selle üle uhked
Nii kõlgume me teineteise piiril
üks muistne mees ja üks on moodne naine
leek lahvatamas aastas korral paaril
kui palavik kui .....
Väike Kurat
ta hinge puges kurat
nüüd nagu väike pagan
tõukab, lükkab, lobiseb
ei kuula üldse sõna
see pole üldse tema süü
ei tahtnud tema seda
see oli hoopis teiste viga
nad olid liiga õelad
nüüd pole sellest pääsu
ei saa ta ise hakkama
peab keegi appi tulema
ja välja aitama
seestunud olekust
on raske välja tulla
kui valgusest sai pimedus
ja hinge puges kurat
Depressioon
Kõik elab, mina olen,
olen eluta elujoonistaja,
too küllastatud värvidega,
mina aga värviõõnestaja.
Kõik elab, mina olen,
olen eluta elujoonistaja,
alles jättes värvitu,
olen suurim õelutseja.
Kõik elab, mina olen,
olen eluta elujoonistaja,
jätkan, kuniks värvipimedus
võtnud viimsegi kurvastaja.
Murrang
Naiste hoolimatud käed on mu elu laastanud.
Ja enam ei lase lõhkuda seda, mida olen kaua taastanud.
Süda kõvaks tehtud, ei võistle enam selles rallis.
Õelust liialt palju, pai hind on liialt kallis.
Empaatia selleks aastaks kustunud,
kuid valgus särab edasi.
Motivatsioon
Kõik on kombes
Ma lihtsalt ei näe homset
Vaid enda sisemise torme
Kuid kolme sõnaga saan näha ühiskonna kapitalistlikku normi
Kus püstitada enda majanduslikku vormi
Et luua maailm loogilisest
Millest saan ma aru
Et vaikus piina ei teeks mu sees
Kui käib kuradi raju valu
Et suunata energiat
Kasutada aju
Tunda kuidas veresoontes hapnikku tajun
Näha kuidas sünnin ma surnust
Kui tunnen ma kurbust
Mil saan ma kujutlusvõimest julgust
Kuidas teadlikumaks on saanud monoloogi näidud
Piitsutada mõtlemist
Mis on järgmised käigud
Öelda kõike senikaua kuni rahulolu lõpuk .....
Päksid
Päkapikud
rõvedikud
mullegi midagi
sussi vast pannud
mis täpselt ei hakanud vaatama
kas lõhnab ei hakanud ootama
Mida iganes panid nad sisse
läks luhta
see kuratlik plaan
tundes miskit talla all
sussi viskasin koos sisuga konteinerisse
hiirelõksu aknale sean
minuga nõnda ei tehta
Õhtul mu kallim
nurruv ja meelas
oma paistes sõrmega silib
paar korda oiatab
kuidas siis üllatus meeldis
kurat naine
oleks siis hoiatand
Ei teagi mis saab
tunnistada et see
kink läks avamata pakendis
kõige kaduva teed
või valetada salata
et sain sügava rahulduse- ojaa
Sa .....
001 ITS, 696 GKB, 666 BB(midagi)
Autoroolis oleme kõik geeniused
teame kuidas sõidame ja teisi kritiseerime
tagurpidi pöörame liiklused
märk ütleb, mis kiirus - miks sohver pime?;
tee Tallinna on Eesti halvim
igaüks kiirteel on kurat
arvasin, et mentidele kittuda on ravim
et usuksid, nad nõudnud pardakaamerat;
tööautosse panna seda ei või
seega nöögin pätte kasvõi siin
minu sabasse saatus neid lolle tõi
selliste sõber roolis on raudselt viin;
ITS 001 - valge spordikas
teda, kui kihutajat, mingi oht ei muunda
nõelus vahele nagu prussakas
ja ei näidanud ükski kord suunda;
696 GKB - tu .....
Kes lükkas
Kes lükkas mind külmadel kivistel rannul
kes lükkas mind pragudest lekkivas paati
kelle õelus mul tormina kihutas kannul
kes ometi naernud mu minekust saati
Sinap vist olid see kullake kallis
tõuksid mind otseku surmale suhu
lükkasid jäises ja tormises hallis
lükkasid teele mind teadmata kuhu
Meri mind alul ju rappis kuid leebus
paisutas lahkesti lekkinud praod
tuul uhtis meeled kui maailm must loobus
vaid näo peale vajutas mälestusvaod
Ei otsinud õnne kuid ometi leidsin
tuul meri mind lahkesti lükkasid randa
õrnalt kui lapse mind kaldale heitsid
kodune liiv .....
Habsburgi huuled
Tinderist leidsin tüdruku
kellel üliku tausta perel
keha poolest päris nuku
on pildidl seistes mägijärve veerel;
et saaksin teda päriselt kohata
lendasin Austriasse
sain lennujaamas puhata
siis kutsuti mind Viini ööelusse;
kui päriselt teda nägin
oli enesetunne sant
mõtlesin, et mida ma küll tegin
sest tüdruk näo poolest on mutant;
ja ta suudleski mind
oma Habsburgi huultega
mis küll oli selle hind?
olin lõuast ninani kaetud ilaga;
pealekauba tuli ta suust vahtu
kui ta mulle naeratas
külm judin jooksis mu kõhtu
ta väärareng mind hirmutas;
9 k .....
Ãœks ammu unustatud tunne
Ãœks ammu unustatud tunne,
see tunne jälle
kerkib seest.
Maailm justkui
vajub unne
mu teadvus kistud
ribadeks.
Sadu teravaid nõelu
torgivad mu elupuud.
Ma mäletan su õelust
mind jälgib ärev kuu.
Ulg mind saadab tasa
pimedus mind irvitab.
Kuniks iseend ma avan
kätleb kurbus minuga.
Mis ka lootsin leida siit
leidmata võiks jäädagi.
Kõik unustusse vajuks -
seda ööd ma enam ei talu.
Kiigub vana roostes värav,
vana kuuse silmis lein.
Rohtunud ammu meie rada
mõni valu on nagu vein.
Vaatan pilvedega tõtt veel
ja tallan rada igavest.
Kes teab, mi .....
Mis/kes see on?Kus ta tuleb?
Avan oma suu;vaikust vajanult;
eks näis kaua veel jaksanud;
kui läbi ühe raami sind ainult vaadatud;
Probleemide lahendus välja halatult;
mis kodaraid tabades murdis rahval luud;
Üle võlli keeratult; ühte veergu keedab sulg;
nähes olemust; mis enamikule jääbki keelatuks..
Äri plaanis, äri skeemis, Värvides maailm;
milles tõelust varjud peitsid;neis ma seisin;
sõnatu leidsin; kõla mille vibratsioonist inspiratsioon
mus tekkis; pimeduses valgus; valguses pimedus;
midagi võta enne tõe pähe kui küsimus on küsitud;
miski mis loomutruudusest siiruses püsinud;
sà .....
Tühimik hinges
Miks jälle olen siin?!
Mõteteis jäigastunult piin…
Oi, kuidas appi karjuks…
Kuid tean, et sellega ma harjuks.
Seega hoian parem kinni hinge,
oodates kuni suudan lämmatada pinge.
Tahaks kaugele, kaugele, ära siit,
kui vaid keegi võtaks käest ja mind viiks…
Ei kannata enam karmi sõgedust,
mis seest mind närib ja sööb…
Ega enda vastu tõusvat õelust,
mis alatasa mind näkku lööb.
Ma isegi ei mõista, kust
tuleb mõttemaailm nii must…
Ma tahan olla õnnelik hetkes,
olles siin, iseendana, nüüd, kohe ja praegu…
Aga mõtlen vaid, et olen ma kes?!
Ja kui .....
Minatu Mina
Ju mul midagi viga on; kui iga mu rida toob;
esile sus viha hood; karju nagu kisakoor;
ütlemata jätsin pool; teades, et oled muutumatu;
nagu ma jään murdumatuks; andes enesele vastust;
vaikust saatnult; mis igaveseks siia sisse ära mahtus;
ei mingit kahtlust; olen ammu-ammu kadund;
Ega ei maandu; enne kui rahu saabub;
sõda su saatus; katkine apaatsus; kõikuv madrus;
kõhklus lasub; kõigel mida enamik kõneleb;
kui seisan püsti; siis enamik vaevu piilub läbi sõrmede;
ja õiged need; kes nagu kanad kudrutama ei jää õrrele;
omavahel tõrelend; tõdedest ei pääse aa mad .....
Elada kompimata piire
elada pimesi
teadmatuses
elada kesk täitumata unistusi
sellest unistan
Pipramaik suus
kõnnin laternate all
ja mõtlen et
naljakas on see kuis
unistused saavad tõeluseks
ja veider see kuis
tõeluses saab unelmaist su
hirmsaim õudusunenägu
Hinge hallitus
Sa pilkad teda, sest tead- ta on parem kui sina
näed, et ta on kaugele jõudnud, juba.
Kadedus on hinge hallitus, et teaksid
koormab vaev sind, ja ahastus
ehk enda elu rohkem elama peaksid.
Sa jääd õelusele silma, nii läbipaistvalt
sind tuul nii maha murrab,
siis pisar silmi, kukud sa.
Et teaksid sa nüüd ja alati,
kui kadetsed, tunnistad teise ülemlikkust.
Tulevikuplaanid vastu taevast
Kord väiksena tahtsin saada ülekõige LOOMAARSTIKS
Olla alati haigustes ja vigastustes neile abiks
Soovisin ravida haavu, mis nukraks tegi vaesekesed
Olgu kannatajateks koerlased, kaslased või isegi ahvikesed
Kahjuks seda mõtet ei jätkunud enam kauaks
Kui aeg olnuks panna kutsut magama, muutunuks ma araks
Edasi piilusin ma POLITSEINIKU alale
Ega siis väikelapsel mõte suundugi mujale
Rallitada mööda tänavaid politseiautoga
Katusel põlemas vilkur sinipunase tulega
Päästa maailma kõige kurjematest pättidest
Säästa kalleid .....
Miks on nii?
Miks on nii siin ilmas,
et head tehes jääd õelusele silma?
Annad neile justkui õhku,
Kui nad näevad, et pinge all murdud.
Ei väsi nad sind puremast,
Keegi ei aita selle murega.
Varsti järel on luud,
Ei midagi muud.
Aga ehk aitab aeg,
Ehk hiljem mõistavad,
Et tehes kurja teistele,
Oma aega ainult raiskavad.
C.S