Sõnale üksi leiti 951 luuletust
Üksi
Keegi meist üksi ei ole,
kuigi vahel on tundumas nii,
tuttavaid läheb ja tuleb,
kuid ikka seisan üksinda siin.
Siiski on keegi, kes hoolib
ja muretseb, kuidas Sul läheb,
vahel Sa seda ei teagi,
vaikus kustutab viimsedki tähed.
Ole avatud, tunneta teisi,
kes hoiavad, hoolivad Sinust,
nii sõpru Sa leida ju võidki
elu varjudest väljuvast ilust.
- Tarmo Selter -
2023
Kõndides üksi sel teel
Kuuvalgus on see, mida silman,
kui õhtul ma voodisse läen.
Vahest pisargi tuleb mul silma,
et millal sind uuesti näen.
Kui üksi vaid kõndisin radu,
siis tahtsin ma kedagi veel.
Kuid üksikum veelgi on olla,
kui keegi on olnud su teel.
Üksi kõndides mõtlen ma palju.
Üksi kõndides vabaks saab meel.
Ainult nii olen kindel kui kalju.
Ainult nii püsin üksi ma teel.
Üksi olles saad vihma kõik kaela
ja kõik tuuled on vastu su ees.
Ning kui kukud, võid nutta või naerda.
Aga tõusma pead ise sel teel.
Kuid kui juhtub, et keegi on tulnud
ja võtnud su vigase kä .....
Jõuludel üksi
Kes jõuludel üksi on kodus,
mõelge neile, kel südames koht.
Kel üksinda olla on valus,
laske kurbusel olla üks hetk,
siis pisarad pühkige silmist,
looge naeratus hinge, mis soe,
tehke midagi rõõmsat ja sulnist,
nii jõulurõõm hinge teil poeb.
- Tarmo Selter -
Kõik on üksi-vähemalt pole selles ma üksi
Lõputu potentsiaal; lõhutud kildudeks vaas; kokku korjan kõik killud maast;
Öelge teie mulle üks kordki; mis nüüd saab; mootorit kokku jooksutand;
üksik rahvast täis inimväli ulatumas nii kaugele kui taeva kaar; näeb silma paar;
raisatud aastad; ilma ühegi viljata; hoian sõnu lihtsana; päevani mil talt kirja saan;
kingin talle potensiaali-portselani-et uuesti ebakindlana võiks mind maha pillata;
õnneks pole see miskit uut; kaksteist aastat hoides nägu naeratamas- õnnetult;
lohutus sõbra suust; paistab, et see mis mind vastu kaljusid lainetega paiskab:
On lõputu; e .....
Üksi ajalukku minna
Üksi ajalukku minna
ei iial soovinud
ma tahtsin sinna minna
kus vähesed on viibinud
Kord tulevikust leides end
tundes aja puudutust
nägin aja serval seismas end
silmis pilk nii ääretu
Siis meenus kõik mis möödunud
see kõik siis tagasi tuli
veel selgemalt kui iialgi
see polnud lihtsalt uni
Üksi, aga kahekesi
Üksi on mõnikord hea
koos olla tunduvalt parem
kaugusekartus, ma tean
oleme. hiljem või varem
igatseb käsi su pihku
minagi embusse, kaissu
hirmud? ma köidan need vihku
hoolin. ja usaldan vaistu
tunded, need annavad tiivad
igatsus. aga me lendame
aeg sõelub kividest liiva
võta ja jäta mind! ENDALE!
Heliriin Puistamaa
Ka jõuludel on kurbust
Vahel jõulud kurba meelt toovad,
taevatähed silma ei pilguta.
Küünlaleek põleb tuhmi leegiga,
oma mõtetega olen üksinda.
Kurvastus meelte peal ratsutab,
igatsus südant piitsutab.
Vahel pakkugi poeks jõulu ajal,
tühjaks nutaks end kuusepuu najal.
Kobruleht
Nii hea ja vaikne oli olla,
kui peitu pugeda sain suure kobrulehe alla.
Kobruleht pealtpoolt krobeline oli,
seestpoolt pehme ja siidjas ta.
Üksik tõuk veel kobrulehel istus,
näris lehte hoolega.
auku kobrulehel puuris,
et päiksekiir sisse saaks särada.
Vihmgi osa tahtis saada,
kobrulehel tilkuda.
Mina märg ei tahtnud olla,
kasutasin kobrulehte vihmavrjuna.
Tõuk see kobrulehel lehvis,
kuniks vihm ta lehelt uhtis.
Minul oli tõugust kahju,
jätsin kobrulehe tõuguga.
Vabaaju
Üksi ja jõuetu
Kurbusest väsinud
Istun maas
Nagu tööst räsitud
Ootan ja ootan
Saabudes karistus
Olen või ei ole
Hea seegi
Jätan puutumatuks
Sellestki probleem
Keegi ei mõtle
Jääb külge kui embleem
Samahästi võiks taevast püüda
Kui lihtsalt olla
Ja mind hüüda
Mul puudub tegu mis halvaks halvatuse
Mürgiks vastu
Vaid saavad nad ehmatuse
11.05.2018
Jõuludel ma jutukaaslast vajan
Igal aastal jõuluajal,
ma endal jutukaaslast vajan.
Kuusepuust mul väheseks jääb,
ta ilus küll, kuid on tumm.
Vahest vinge tuul ulub väljas,
kolistab aknaluugi peal.
Must vares lumehangel kraaksub,
ikka kraaks, kraaks, kraaks.
Tihane külmunud pekitükki tirib,
sulekuube võdistab.
Minu hinges miskit ärkab,
üksi kurb on olla jõuluaal.
Tule jutukaaslaseks mulle,
muuda mu jõuluaeg rõõmsamaks!
Jõuluaeg nii kallis mulle,
hea, kui teda jagada saab.
Printsess rüütlirüüs
Vapper rüütel, seisab mõõk käes,
Valmis lahinguks, valmis võitlema,
Kõigi eest keda armastab, kellest hoolib.
Rüütel seisab vapralt, kindlalt.
Kuid kui lähened talle -
Näed, et mõõk ta käes väriseb.
Rüütel on vapper ja valmis päästma,
Seda kes talle armas,
Kuid rüü sees peidus printsess.
Printsess kes ootab, et keegi teda päästaks.
Keegi ei küsi, mida tunneb rüütel,
Vaid ootavad päästmist.
Aga päästmist vajab ka üksik printsess rüütlirüüs- ta on üksi ja hirmul,
Rüü varjab pisarad, mõõk vaigistab valu.