Hea, et südames paik on olemas, üks väikene paigake, kuhu kodumaa armastus mahub. Sinna jääb ta kestma ja elama, kogu oma õnnes ja valus...
Vihkan sind nii väga ma, Jälle petsid mind teisega. Kuigi sinust eal üle ei saa, Pean su siiski unustama.
Armastus on valu mida enam ma ei talu Sõprustki ei enam palu üksi mina ja mu valu Järgi jääb must vererida südamest mul lekib seda Hingeski käib tuumasõda IKKA ARMASTAN VEEL TEDA.
Oled päike mu elus, päästerõngas armuvalus. Kus olid sa varem, kui olin noorem? Palun jää siia, kallis, ole värv kõiges hallis. Ole mu kõrval, igal keskpäeval.
Vaas on laual kildudeks, neid põrandal on maas, Ma ei korja ära kildusid, las jäävad maha nad. Kildudes on su pisarad, armuvalu kuum, Kildudes me mälestus, õnnetunne suur.