Tulbiõis vaasis tema kõrval pajutibu oksake-, nad kokku sobivad. Tulbiõis kollane, toetub oma lehele-, õis avanenud on veidike, pajutibu on nii pehmeke.
Akna taga krabistab vihm ja nutab ilm-, kõik see mulle nii tuttav on...
Vihmakrabinas kuulda on nuttu, maailm vajunud on justkui paksu uttu, vihm tunnetel nutab ja hing lööb pilli, kuskil südamesopis kevad veel mängib
Ikka talv veel maad tallab, siiski kevad oma ilu kallab, läbi uduvihmade kuulda linnulauluke, mis pehme on ja õrnake.
Pluusi nööbid jätsin valla, et kevad poeks mu hõlma alla, hingel soojust ja ilu looma, rõõmu südamele tooma.
Vahel ei oska kirjutada teemasid ju oleks aga sõnad ei reastu vaimu nagu poleks. Eks siis seedin niisama mälun päevasündmused läbi mõnulen paremaid ei süümepiinu, ei häbi. tri:nu
Ilus on olla ka vihmaga, nii peabki kevadel ju olema, loodus ei saa läbi vihmata, elu peab kõikjal õitsema, pungi looma, puhkema.
jääb õitsemisest lahku tulbil vaasis õis kui lauale variseb krabisedes kurdne kroonleht valust hell
Kairo Kiitsak uuris ilma andis teada, mis jäi silma. Orav näris viimast käbi, plirts ja plärts saab varsti läbi. Mida oodata on siis külmakraade viis pluss viis. tri:nu
Naistepäeva sära juba tunda täna, meel on õnnest tulvil, vaasis kollased tulbid, õrnalt kajab hommikune äratus: Aeg silmad avada on, mu kullakallis naine!
“Two suns are in the sky when you tell you are mine… Two birds are flying by – the god is saying hi!” /Mari*Uri/
Kuidas pesta puhtaks häbi, kui ta tungind sinust läbi?
Mul on kodus kana, ta on kodukana. Ta aina kaagutab ei mune ühtegi muna, ta on kodukana.
praegu on hea olla, hindan seda hetke rohkem kui kulda kariibi mere retkel tunnen end rõõmsana, ma pilve peal põõnan ja otsin oma mõtet, tunnetest teen lõket
Kõik teed on libedaga kaetud-, vahest elugi. Libised ja kukud, püsti tõused uuesti. Kui jääd libedaga püsti, abi ei vajagi, siis on sul kõik hästi-, Elu liigub edasi.
Need kellega meeleldi jagaksid end ei tule kui kutsud ei tule kui palud Nood kes ei sobi kuid reeglina talud neid sa ei kutsu aga nad tulevad üksikult kambaga algavad südamevalud
Sõber on sõbrale rohkem kui midagi – midagi teist selles ilmas nutvale sõbrale abiks on isegi – pisar kui kahel on silmas
kaks taevast üks ülal teine lombivees korraga on õhtu sees kui koju olen teel avaraks läheb sellest meel mida tahta päevalt veel
“We are watched by an eye of Earth so we are guided well since birth.” /Mari*Uri/
