Sõnale emotsioon leiti 171 luuletust
Motivatsioon
Kõik on kombes
Ma lihtsalt ei näe homset
Vaid enda sisemise torme
Kuid kolme sõnaga saan näha ühiskonna kapitalistlikku normi
Kus püstitada enda majanduslikku vormi
Et luua maailm loogilisest
Millest saan ma aru
Et vaikus piina ei teeks mu sees
Kui käib kuradi raju valu
Et suunata energiat
Kasutada aju
Tunda kuidas veresoontes hapnikku tajun
Näha kuidas sünnin ma surnust
Kui tunnen ma kurbust
Mil saan ma kujutlusvõimest julgust
Kuidas teadlikumaks on saanud monoloogi näidud
Piitsutada mõtlemist
Mis on järgmised käigud
Öelda kõike senikaua kuni rahulolu lõpuk .....
Saripihkar
On miski haisev ja ei sobi
selleks linnas valget lobi
vaate ette, et otsa ei kobi
sest su talla all on jobi:
ja kui juhtus keelele
pole hea mekk ka meelele
igaüks võib saada rasedaks
kui valet asja vaid matsutaks;
mul laadiaks auguga rusikas
igal käel energiat nagu mustikas
jah, naisi Eestis väheks ei jää
nende ilu uhke ja hää;
mehe iha on relvana võimas
käed ei püsi paigal, kui kiimas
nüüd hõisata nagu härg
sest iga hetk saab olema märg;
oma türa hõõrun vinna
nagu haavelpüssi, sihin sinna
kus ohvris oma saaki näen
talle selja taha lä'en;
n .....
Laulu- ja tantsupidu
Laululapsel leek on hinges,
laulab südamest,
tantsulapsed teevad ringe
hetkes tunnetest.
Hoides endas traditsioone,
kasvab suureks laps,
kelle südames on soove
olla osaks Eestimaast.
Hoidkem ühtsust ja kultuuri,
armastust ja elu,
mis ühendamas väikseid, suuri,
Eesti rahva ilu.
- Tarmo Selter -
2023
Looduse hääl
Metsades kostumas elu,
linnud laulmas on imelist viit,
varsti kadumas talvine valu,
langemas elustav piisk.
Elu kandmas on ojade vulin,
kuuled loomade raginat metsas,
kes pesadest välja just tulid
nautima kevadet vahvat.
Seisa looduses, kuulata, vaata,
lase süda ja meeled kõik valla,
veidike veel ainult oota,
on loodusel palju veel anda.
- Tarmo Selter -
2023
No ei ole tuju
No ei ole tuju
kui õues kuuske vaatan
tunded pühadele ei suju
mornilt luuletust kirjutan;
kuidas jõule ma ei oota
päkapikule rotilõkse panin
on glögi täis jota
lihtsalt kodus mune sügasin;
mil rahvas kirikust platsile
kuuse ette panevad küünlad palama
aasta jõuluvana ajab end troonile
kutsub lapsi sülle istuma;
mõtlen: "ja siis?"
iga aasta läheb hullemaks
see propageerimise viis
jääb nii kaasa elamist vähemaks;
poleks alates oktoobrist
peale surutud aastalõpu pühi
olgu avalik silm neetud
sest enesetunne on tühi;
küll jälle raiskan aega ja ra .....
Arglikus
"Ma jälestan seda päeva, kui sa sündisid"
ütleb ülem sulle silme ees
"miks sa minema küll kõndisid?"
talle ei loe haav su hinge sees;
loodus geenidesse tegi vea
adrenaliini valesti kasutasid
mis saab sellistega, sa ei tea
debati enesekaitseks ohvitseriga pidasid;
pidid ju kodumaa nimel kõigeks valmis
olema, aga alla andsid
näha on kõigi silmis
arglikus - millega oma sõna murdsid;
konflikti ajal ei loe, mis sa tunned
pidanud olema valmis, hing, ihu ja sooled
kui vastu kõigile hakkadki, siis sured
ja miks seda enne ei tehtud, kui nõrk oled?
Võib tunduda
Kõik võib tunduda iseenesest mõistetav!
Sõbrad, tuttavad, lähedased- mõni jõukam
neist, teine vaesest perest.
Kõik võib tunduda iseenesest mõistetav,
kuidas kopsud hingavad ja süda õiges
rütmis pumpab verd. Tihtilugu ei pane seda
tähelegi- mille puudumisel pole võimalik
eksisteeridagi!
Sest kõik tundub iseenesest mõistetav,
kuigi tead, kus sa öösel magad, sest see
on kodu, mis saanud tavaks. Ja kuigi sulle
näib, et see kõik on iseenesest mõistetav,
siis vaata järgi- millele võid tunda tänu, et oled
a.oja
sinnajõudnud.
.....
Tädi Sofia emadepäev
Elas kord üks töötu naine
tal 2 last, kes nii tüütud
Sofia on rooli taha, aga pole kaine
ja lapsed pole ka süütud;
see eriline päev Sofiale ei loe
kui poistel kogu aeg ADHD on
nendega suhe pole kuigi soe
mitte ei vaibu nende vali toon;
nad röögatavad "kas oleme seal?"
nii valjusti, et kõrvadest verd niriseb
üks poeg roomab teise peal
vanem laps valust viriseb;
elu sellistega on kole
tüütus Sofiat iga päev ahistab
emal epaatiat alles enam pole
poisse nüüd viimast korda karistab;
ja Sofia vastab:
"poisid öelge, mida te nüüd teeksite .....
Ma ei kao kuskile
Ma ei kao kuskile -
ütles kord loomaomanik
äsja leitud loomakesele
kellest sai peagi uus üürnik
Päevadest saadud nädalad ja ka kuud möödusid
Pererahvas oli läinud, nad teise kohta elama asusid
Loomake oli jäetud aga üksinda maha
Ta vaid mõtles - ei keegi teda tegelikult taha
Ma ei kao kuskile -
ütles kord mälu oma inimesele
Inimene pimesi ka uskus
kuid aastate pärast koputas uksele Saatus
Inimesele diagnoositi Alzheimer
mäluke oli sunniviisiliselt minema aetud
justnagu tormipoisiga mänginud paber
mitte midagi polnud enam alles, vaid maha maetud
Me ei kao ku .....
Hingerahu puudumine ehk hetkesse uppumine
Meid mõjutab reklaam
Ja hetkeemotsioon
Siin kurval maal
Igaüks on loom
Vaid väike valu
Endast viib välja
Näiliselt vaikses kasesalus
Hingerahu näljas
Arvamus kõigub
Kui keegi ütleb halvasti
Kaotused ja võidud
Lõpuks kõik ikka halvasti
Kohe kui Kukume
Kisa juba lahti
Ego sisse upume
Suitsu vaikselt pahvin
See on hea
Hetkeline nauding
Ei tea
Miks peetakse kauniks
Tunded on head
Aga hingerahu pole
Me ei tea
Kui kaugel oled
Ehk ise tead
See oli nali
Mõtteid pole väga peas
Me ei ole väga salliv
Mõjutatavad hetkest
Oleme kõik
Eluretkel
Kõ .....
sügaval alateadvuses
kaotasin endas kõik elava
kui purunesin kildudeks
eneseotsingutel sügaval
sümmeetrilises alateadvuses.
köiejupp mille sidusin
teisele poole kuristikku -
kus ühendas südant - hinge
tuultes õrn õõtsuv rippsild.
laiub põletav tühjusetult tühjus
aurab eilseks kaduva päeva tuhk.
kas veel sulanduda üheks... inimeseks
või olen kadunud öös ühes... igaveseks.
jõulud
lumepuistega värvitud puud
valgeks sümboliseerimaks rahu
tähed naeratusega ehtind suud
sädelusega üksildasel kuul -
kelle piiratu valgus ei mahu
muidu aknast kiirena sisse
tulukesena igasse südamesse.
härmatise tolmu maailmale
saputand üleannetu pakane
vilkuva virmalisena silmale
hingeline hinguse hetk vagane
--------------------------
härdavõitu tunne ilusale
mõeldes - elu klaaspind
õrn... sile... tasane...
Kui ma tuleksin..
Kui ma tuleksin su juurde,
silmad täis mineviku valu.
Sina ju ei sosistaks tuulde,
'' anna mulle andeks palun.''
Sa võtsid mu silmadelt sära,
ainus, mis jäänud, on pisarad.
Sa võtsid kõik, mis said, ära,
peitmiseks kasutan kiharaid.
Kiharaid nagu kardinaid akna ees,
neid sulgedes,
ei tea meist mitte keegi,
mis toimub tegelikult seal sees.
Maivis L.
10 aastat.
Luba täna mul olla kurb,
luba täna mul nutta.
Luba täna mul leinata,
Luba ainult täna
valul mind haarata,
murda,
ellu äratada,
surmata.
Et homme saaksin tõusta,
et homme oleks parem.
Et homme poleks pisaraid
mis põletavad hinge.
Luba täna olla kurb,
lasta valul mind murda.
Täna sind embas surm
täna, sa lahkusid mulda.
Luba mulle ainult tänane päev,
päev, mil olid kahe vahel.
Päev, mil embasid elu ja surma,
Sest homme, homme sind enam ei ole.
Maivis L.
Kuidas mul läheb?
Tunnen, et olen midagi valesti teinud
Pole isegi Temalt vabandust palund
Lauseread olid hingest tulnud mõtted
Kuid kas olid need alatud võtted?
Tahtsin Talle mõtteavaldustega heameelt teha
Vähemalt ei peegeldanud antud kiri viha
Kas peaksin oma mõtted võtma tagasi?
Ja edaspidi olema nendel teemadel vagusi
Praegu pole ma suuteline mõtlema muule
Nagu näha on valmimas peagi luule
Millegi pärast on sisemaailmas mul endiselt raske
Kas olen liiga palju vastu võtnud riske?
Miks pole ma lahti saanud pingest?
Mõtted Temast olid tulnud ju siiralt hingest
Enam pole tarvis .....
Muuda oma elu paremaks
Sa räägid ainult halvast,
mitte heast, vaid pahast,
sa tahad minema siit kohast,
eemale oma vihast.
Sul on kogu aeg depressioon,
kuid mis on sinu missioon,
sinu maailma visioon,
kas ainult kurb emotsioon,
või on midagi enamat.
Kas on üldse midagi kenamat,
sellepärast ütlen sulle,
et ela elu elavat,
ära üldse kuula teisi,
tee nii nagu sulle meeldib,
küll maailm selle ära seedib,
peaasi, et ise naudid.
