Tohutu laviin kurbust vajub, vajub voolates tasa, läbi eha, pimeduses ja valus, sinna, kus leidub armastust ja ilu, tahtetute ennastsüüdistavaid õnnetuid karjeid.
Enesetapp istub elu puul ja vahib minuga tõtt. Nagu ikka on minul naeratus suul ja kiire- on kartulivõtt...