Sõnale haiget leiti 175 luuletust
mälu teeb haiget
Sain öösel unes Sinult
tindi ja sulepeaga
möödunud sajandist
valgele paberile
kirjutatud kirja
oled armunud rääkisid selles
Onegini kombel liiga kaua
kord vaatasin Su silmadesse
Sinust Puškini Tatjana oli saanud
tähtedel armsatel paberil
kaua peatus pilk lõpuks ohkasin
jah haiget tegin siiski saatust tänan
et Sind kohtasin
aastaid hiljem põlvitada võib
tänus meel selle hetke eest
Kui oled haiget teinud teisel
Kui oled haiget teinud teisel
ja susanud mürgisel noolel sa,
siis olla halb on su enda hingel
ja rahu raske leida.
Kas tõesti hea on valada
oma viha võõra selga.?
Kas tunne on siis mõnusam,
kui laadid viha teise peal?
Kui sul solvangutest küllalt saab,
siis seisa peegli ette.
Vaata, kas näed tõde seal
või on see meelepete.
Peegelpilt ei valeta,
ta hääletu ja tumm,
kuid mõtteid sinus...
äratab ta küll.
Pärast olla on nii hea,
kui leidsid enda hinges vea.
Nüüd võikski õnnel hõisata
ja rõõmsat meelt jagada!
Armastus teeb haiget
Armusin sinusse,
nägin sind sisenemas minusse
minu südamesse
kehasse
tundsin rõõmu oma kehas
süda töötas kui suurlinna tehas
ei teadnud mis edasi
kas õelda?lihtsalt sedasi?
kartsin kui ütlesin
nüüd kahetsen
sain haiget
lihtsalt haiget?
oh ei,see ei ole lihtsalt valu
tunne nagu südames oleks torm raju
pisarad,pisarad ei midagi muud
enam ei paista päike,ei näe isegi kuud
Halvad sõnad
Miks hing halvad sõnad kinni püüab?
Miks südamesse nad jäävad pidama?
Miks halvad sõnad keha nõrgaks teevad?
Miks viha neis lööb süttima?
Halvad sõnad on kui liaanid,
mis ümber su ihu põimuvad.
Halvad sõnad aeg-ajalt ikka,
suust välja voolavad.
Mõtle sellele kas üldse,
end nad ära tasuvad.
Appi
Appi, ma kardan armastust,
saadke ta minu juurest ära.
See matab mind, see on räpane, see on must,
te teeb haiget ja peidab mu sära.
Appi, ma kardan hoolida,
see tunne piinab mu hinge.
Vihake mind, tõesti seda soovin ma,
suruge mind maha ja minge.
Appi, ma kardan elada,
see tundub nii tähtis.
Ma lähen ära, kõnnin minema,
saatus mult seda ju tahtis.
Sa pole mulle midagi
Sa solvasid mind,
see ei teinud haiget,
kuid ma ei solva sind,
ei näe mõtet, õiget.
Loodan et oled nüüd rõõmsam,
sul meeleolu võimsam,
sest rikkusid minu oma,
aga mul on ükstapuha.
Küll ükskord vitsad peksavad,
sinu solvangud maksavad.
Kui teinekord satud hätta,
siis pole hullu sind sinna jätta.
Ära imesta kui ei tee sust välja,
sest vabandada sul on liiga hilja.
Nii et pööran sulle lihtsalt selja..
Tappev armastus
Haiglane armastus haiget teeb
ja veri soontes kuumalt keeb,
sest mees, kellega end jagada tahan,
jättis mind juba ammu maha.
Sealne tunnete vool,
mis tundsin end tapvat.
Kõik, mis vajasin, oli vaid su hool.
Ei uskunud, et see armastus mind tapvat.
Külmal põsel pisar soe;
langeb alla mööda külma keha,
mis tuim, kuhu ükski tunne ealeski enam ei poe.
Ootan kärsitult, millal saabub eha.
Sa tuled enne eha - katsud - kalk,
tunned, et oled süüdi, kuid siiski…
kuuletud - lähenevad mingid sammud…
Eha saabub ja me lahkume koos.
Sinu kõrvale jääb keha .....
Lõpp
Meie suhe oli määratud hukule
nagu pole elu loodud nukule.
Oli ilus see aeg, mis meile antud
ja me saime ka selle vaevuse kantud.
Sinu armastusest ei piisanud.
See oli põhjalikult mind piinanud.
Rikkusid sa mu tuleviku teisega
ja seega saabus lõpp "meiega".
Neist koosveedetud hetkedest jäävad mäletsused
on unustatud kõik mittevajalikud jälestused.
Tundsin sinu vastu sõprust vaid,
kuid sina tead, et minu armastust tunda said.
Ei soovi, et teaksid - ei tundnud ma midagi.
Soovin sinu jaoks teha vähekest sedagi.
Ei hooli, kui arvad minust paha .....
Kullakallis kevade
Kullakallis kevade,
oled jälje jätnud mu hingele.
Kinni tuisanud on teed,
talv mu hinges valitseb veel.
Aias lilledel on paha,
külm nad ära võtta tahab.
Pungad puudel külmetavad,
ohus on kõik linnupojad.
See kõik mu hingel haiget teeb,
süda kurb ja nukrust täis meel.
Kullakallis kevade
ei lahti lase sind hingest veel.
Rõõmus vihmapilvekene
Vihmapilvekene väike
teeb rõõmsalt oma käike
oma kastekannust ta
kallab märjaks kogu maa
Vihmapilvekene väike
rõõmupisarate sees
värskendab ja kastab lilli
loodusele rõõmu teeb.
Vihmapilvekene väike
krabistab vihma aknale
vihmakrabin ei tee haiget
suigutab tasa unele
enesetapu ja kohvi vahel
tapaksin end, või valiksin täna kohvi?
olen maganud, ent väsimusest ohin.
elutahte saamiseks vanu pilte sorin,
inspireerid mind, kas sulle helistada tohin?
kuulaksin vaid sinu sõnu,
mind ei huvita see moraalitu lõbu,
selles ju peitubki meie kahe võlu,
südamliku suudluse tekitatud mõnu.
oled armas, nii ilus,
kohe alguses
nägin miskit sinus.
päevavalguses, kui läbin neid tunde,
mõtlen vaid, millal taas saan sinu juurde.
pelgalt neid sõnu ei pillu ma tuulde,
teen haiget vaid siis, kui hammustan sul' huulde.
kuule, kallis, kas sa märkad,
et hommikul vaid sinu ni .....
Emand
Amm laulab ja kiigutab hälli,
vanad silmad vaatavad öist taevast nii halli,
amm laulab ja lapsuke magab,
ööpimedus päeva maha matab,
amm kiigutab hälli, laulab ja vaatab aknast kohisevat merd ja pimedat ööd,
ta hilisõhtul, hommikul, päeval teeb tööd,
amm hoiab ja kasvatab, armastab ka,
võõrast last, keda südame all kandnud pole ta,
amm näeb kõrvalt, kuis rinnalapsest noor kaunis emand sirgub,
juba lapsuke hällist kukekiremise saatel ise virgub,
kuhu lähevad aastad, kui armastad võõra verd,
kuhu lähevad aastad, kui hällilaulu lauldes vaatad öist pimedust ja .....
Koloriitne
Sa oled nüüd nii mitu korda haiglas käinud,
et võiksid vabalt sellest kirjutada
oma kogemuste loo
ometi, miks sa põgened sinna,
kas see on su fantaasiatee?
kas see on sinu eskapism?
kas see on sinu rahulolu?
sinu hoolivus?
Sa tunned, et Sinu eest hoolitsetakse
ka see on depressioonimärk
minna ja joosta kuskile, kus
keegi teine teeb otsuseid Sinu eest,
sest elu on võtnud käike,
mida Sa ise ei taha enam mäletada
Ma olen kohtunud koloriitsete isikutega
nendest olen saanud küllaldaselt inspiratsiooni
ja küllaldaselt haiget
ja enda piirid aina nihkuvad, nihkuvad
.....
Naeratav depressioon *
ma olen kujutlenud ennast hauda
sinna mulla alla
sinna sopistusse, mis on justkui mulle tehtud
ja see osati polegi nagu appihüüd
vaid elu üks külg
olime abiturentidena parajalt depressiivsed
et kujutleda ennast ette hingehoidjatena
arvates, et kõrgkooli saamatus
tingib meile hoopis teised valikud
aga läks teisiti
justnagu meile selle tumeda pimeda aja puhul halastati
ja päästeti redelil kõrgemale pulgale
ja see lagunemine ja lagundumine toimub alati
nii keha siseselt rakkudes
kui ka mõttemustrites ja emotsionaalstes reageerigutes
võib-olla kui ma oskaksin nutt .....
Lihtne valem - tunne iseennast - elu läheb kergemaks
Lihtne valem sulle eluks
kui sa mulle ei too rahu ja stabiilsust,
siis pole mõtet minul järel käia
(kõlab nagu manipulatsioon või liiga aus tõde? või hoopis hoiatus?)
liiga vana, et vaielda
liiga elukogenud, et vaidlustest osa võtta
Jah, ma olen aus ja otsekohene,
kangekaelne
ja siis mu mehelik pool tardub ja naiselik olemus võtab üle
ja siis enda tugevusest
ma teen iseendale haiget
enda otsustest teen iseendale haiget
sest vahel on keeruline oma tundeskaalat mõõta
ratsionaalselt
ja siis jälle jõuda järgmisesse hetke
kui tead iseennast
on väga kerge kehte .....
Siit tuleb päris valu
Minu silmad on mustad
igast tundest ja arusaamast
mida külvad, seda lõikad
alati puudusi igast päevast;
istudes ei saa rahu
peaks olema õnnelik üksinda
aga, kui ma vaid teaks
kuidas olen kaotanud enda;
usun kogu süüd naise õlgadel
kuidas päriselu killustunud
mittemiski parane haavadel
kui me mõlemad haigetega sündinud;
kuid ta ikka tahab näha mind
kirjutas sõnumi jälle
"Ma tulen, sest armastan sind"
ehk loeb ühine sõlm ikkagi talle?;
kuid kas ta valmis teadma
minu tülgastust?
niipea mu koju seadma
annan sõna, mida arvan Eeva tütrest;
sõnad kui .....
Südame plekid *
Meie kõigi südames on plekid,
aga miks minu südames
agoonias hüüda appi
jaapani tantsuhiireke oma võimsas puuris
luues ise oma valikuid,
selgeks saab,
kellele haiget olen teinud,
keda riivanud,
nii k o h a l e jõuab see, et
tunneks kui süüdlasena, et
iseenda emotsioonide pimikus
ei suutnud olla piisavalt tasakaalus -
aeg õpetab
kurbusest pisarakeesid
puistada, kellele, milleks
jagada valusid nendega,
kes mind ei tunne
uduseks jääb pilguheit
veest nõrgunud paberilaotistel
nähes ometi uut algust
tasakaalu, rahu ja mõtteselgust,
seda kõike, mida üks .....