Sõnale igavik leiti 180 luuletust
kirjutamine
pole elavat juhan liivi, pole stiili, pole riimi, pole feeli
see lause on kõigi nende vastu, kellel siin on jaksu aga valitseb tugev ideede nappus
peaks õppima parimatelt
luule on osa minust
kuigi tglt aastal kakstuhatkümme, polnud mul esinemise vastu tõmmet. olin häbelik.
tahtsin lihtsalt ennast mõtetega privaatselt tunda ja kartsin isegi klassi ees mõnda luuletust ettekanda, arvasin et keegi ei saa aru minust.
aga nüüd olen õige tüüd. räpin rohkemate eestlaste ees, kui soome töölisi saabub üle vee.
kui ma olin noor. olin fänn meie mehe igast loost. nüüd olen ise ho .....
Sa oled igavene
Sinu silmis helgivad tähed –
nii säravad ja valged.
Need pajatavad lugusid,
joonistades juurde fantastilisi pilte
ja luues ennenägematuid filme.
Näitamaks Sind
ja ainult Sind. Näitamaks,
et sa oled inimene,
kes kord elanud.
Näitamaks, et kõik, mis on Sina
on igavene,(Ma loodan, et Sa oled igavene)
nõnda nagu on need tähed,
mis helgivad nii tähelepanu püüdvalt
Sinu silmis.
Näitamaks, et sa oled alatiseks
raiutud kosmose kividesse,
et ka tulevased põlvkonnad
saaksid näha seda ilu,
mis oled Sina.
Emale
Me kõik tahame rahu,
me tahame armastada.
Keegi ei taha olla lahus,
rahu kunagi vahetada.
Aga pean on pingetest paks-
pole mõtet endale valetada.
Ema ma pean nüüd minema-
kangelasi alati jäädakse mäletama!
Haaran kiivri, passi ja relva
ning teistega asume teele.
Varese kraaksudes, kuulide vihinal-
kaevikus lapsepõlv tuleb veel keelde.
Ema me ei karda, me võitleme
sõber on hukkunud, kas jumala teened?
Me võitleme vabaduse nimel.
Kangelased igavesti jäävad teil meelde!
Hetkeks üheks igavikuks
Elus juhustest on ahel
vahel lakkamatu- vahel
elu õnne justkui viinuks
miski igavikku viivuks
Mida paremat nüüd tooks
elu lõpu kaunis jooks
kuristiku serval soostud
küllap aitab- küllalt joostud
Seisakus on juhuslikkus
hetkes igaviku pikkus
oled korraks kahevahel
kahe igaviku vahel
Siin on otsus milles piirdud
vaadet imetled ja pöördud
Või siis sooritades hüppe
maandud tundmatuse rüppe
Elus juhustes on ahel
vahel juhuslik kuid vahel
proovib meie meelekindlust
kutsub mind ja mulle sind just
Kummas igavikus viivuks
peatuks üheks hetkeks- piiluks
kuh .....
Ajatult soe
Iga hetk, mis on ja mis oli.
Iga sekund, mis tulnud ja tuli.
Iga minut, meid saatma ei jää.
Iga tund, millel kaugenev hääl.
Iga päev, mõtted mööduvad aina.
Iga nädal, mil jälle sind näen.
Iga kuu, kui vaikus mind painab.
Iga aasta, kui vanemaks jään.
Igavesti ma mõtlen ju sulle.
Alatiseks ma sinuga jään.
Ma vaid loodan, et mõtled ka mulle.
Minu kõrvus veel kajab su hääl.
Sooja tunde veel minuni tood.
Annad jõudu, kui otsa ta saab.
Kurvad, mõttetud, unised lood.
Pühid minema vaevatult taas.
Peatus nimega Elu
Hing hetkeks peatus,
astudes kõrvale rajast,
mis igaviku poolt seatud,
sõltuvalt ruumist ja ajast...
Hing hetkeks peatus
peatuses nimega Elu,
otsides omale saatust
kehas, kus valu ja võlu...
Hing hetkeks peatus
vaid selleks, et olemas olla,
püüdes endas ilu ja headust
läbi eluea vaikides kanda...
Hing hetkeks peatus
selles peatuses nimega elu,
igal peatusel on oma vaatus,
oma hetked, tunded ja melu...
Hing hetkeks peatus,
et minna siis edasi ajas,
kui elus kõik tehtud, mis seatud,
nüüd edasi minna on vaja...
Igal hingel on oma peatus,
peatus nimega Elu,
.....
Igatsus
Oh,kuis tahaksin ma nutta,
panna pea su õlale,
lihtsalt tunda,et sa elad,
sügaval mu südames,
las ma nutan meenutusi,
hetki kauneid,ilusaid.
Las ma karjun endamisi,
karjeid,mis kord olnud suul,
igavikku läksid ära,
kuldsel,nukral sügiskuul.
Ei sa tunne enam ammu,
las ma tunnen sinu eest,
ongi padi märjaks saanud,
ainult minu silmaveest.
Igaviku ihalus
Takerduda hetke ühte ühte hetke
Elada sekundit kui igavikku iga sekundit
Elada millisekundit kui igavikku
iga sekundit milli iga millisekundit
Läita tikku kui igavikuliselt igavikulist igavikku
iga tikku
Ei ilmiial igatse ma
Võin teile öelda
teie kes te ihaldate igavikku igavest ihaldate
igavikuliselt igavikulist elu ikka
Et iga igavik pole sugugi ihaldatav igavik
igavik ihaldatav
Igavesti igavikus igavleda
ilma igatsuseta igavesest elust ilust
ikka ihaldada ihaldamatut igavesti
ei ilmiial igatse ma
ei ilmiial igatse
ilmiial
iial
igatsen
ikka
unes või ilmsi
unes või uduselt ilmsi
kattis külmhigi silmi -
selga tõmmatud võrksärk
õmmeldud embleemist märk.
rannet soonimas verest purpurpunane kanüül -
sattusin siia paika nende lollide mõtete süül
majja kuhu on rajatud katkiste hingede asüül.
lävib mind inimeseks saamise kannatuste valu.
unes või uduselt ilmsi
-----------------------------------------------
ei suutnud sulgeda kogetud õudusfilmi ees silmi.
AEG
Sekund ajab sekundit taga,
Saab pikk,pikk minutite jada
Ja tunnid tunduvad tühised,
Kui päevadest saavad kuud ning aastad.
Sajad lähevad sajandite taha,
Tuhaks tuhandeks,
Piisaks miljoniks.
Kõik jätab jälje maailmamajas,
Ka meie, oma elu ajas.
---Ando--- 11.01.2013.
Lasen lahti
Sellel hetkel kui ma andun sulle ma tean -
need käed, mis hoiavad mind jäävad igaveseks.
Ja sellel hetkel lõpuks mõistan, mida pean
ja pärast seda sinul minna lasen.
Minu kaotusvalu pole iial suurem
sinu alatisest kurbusest, sest jääd.
Mina parem lähen ise sinu juurest -
lasta kannatada sul see tundub väär.
Mõtetes ja unenägudes me eales
ei lase lahti teineteise käest.
Sinu hästi hoitud saladusi teades
igavesti koos me kui ka teineteist ei näe.
Mul ei ole palju vaja
Ma olen siin, et sind armastada,
armastada tingimusteta.
Mul ei ole palju vaja,
et tunda end õnnelikuna.
Loevad väikesed asjad,
mis mind panevad mind tundma,
et tahad olla päriselt minuga.
Armasta mind paremini, kui varem
hoia mind veel enam kui enne
armasta mind nii, nagu ealeski
pole teinud sa seda varem.
Las ma rahustan maha
sinu sees pesitseva elajase
las ma juhind sind,
ja vaatame olevikku, mitte kaugemale.
Unes või Ilmsi
Kas unes või ilmsi?
Kas päriselt on kõik see?
Kas kaua kestab veel?
Kas unes või ilmsi?
seda kõike tunnen ja näen
sinust ilma ma jään
Kas päriselt on kõik see?
sind oma kaisus hoian
veel su lõhna enda riietel tunnen
Kas kaua kestab veel?
see hetk kui sinust ma mõtlen
aeg mil ainiti su nime ütlen
Ei ole unes vaid ilmsi
kui seda kõike tunnen ja näen
oma südames sind alati tunnen ning näen
Päriselt on kõik see
sind ikka oma kaisus veel hoian
oma hinges sind lõputult hoian
Jah kaua kestab kõik veel
igavik kestab kui sinust ma mõtlen
oma meelel .....
Uuesti Hetke
ma loobuksin tervest igavikust
loobuksin, et saaksin sind puutuda
lähemal oled taevale kui eal suudaksin ulatuda
kõrgemal kui jaksaksin lennata
suudan maitsta ainult seda hetke
ja hingata kõigest sinu lõhna
sinu pilgust suudan tarduda
ja su häälest joobuda
miks see kõik peab olema nii katki
tahan kõigest sind hoida
enda lähedal tunda
kuni lõpuks me ühte sulame
kuidas eirata saatust
peatada laviini
või keerata aega
et teha terveks mis katki
unistada tähendab uskuda
ei suuda unustada, ei või mitte .....
Sinine linn
Ühes kauges sinises linnas,
ümber sinised tänavad.
Looklev kivine rada viib sinna,
kus ees kuldsed väravad.
Kui neist väravaist sisse kord astud
mattub udusse sinine linn...
näe-kaugusest ruttavad vastu
need,kes armastanud on Sind.
Kerge tuuleiil pühib tolmust
kauged kallid mälestused...
Näed taas kōike, mis kunagi olnud
ja ka seda, mis alles tuleb.
Puu ja Hing
Üks Puu kasvas keset aasa.
Olid haprad ta tüvi ja juur.
Tuul oksi tal sasis ja lehti viis kaasa,
nii kaitsetu oli see Puu..
Kord kaunil suvisel ajal,
kui aas oli rohelust täis,
üks Hingeke tundmatul rajal
end otsides ringi seal käis.
Kaks hinge sel üksikul aasal
teineteisest lohutust leidsid,
Puu õitses ja Hing elas kaasa,
sügistuule eest endid nii peitsid.
Sest ajast on möödunud suved,
kuid Hing ei tea teisi radu..
Ta Puu juurde alati tuleb
ja rändab nii aastasadu.