rõõm olemisest mälestus olnust elevus tulevast hoomatus kõiksusest tri:nu
tean ükskord kokku saavad taevasina me arm lillede õitsemine ei taha et alles siis kui pea on hall huultel lahtub elu ahhetav ime ees kõiksus must ja pime selles otsatu kulgemine
paat taevas kallas vees jalgupidi pilliroog kuis kõiksus seda valvab kiivalt hoiab koos ära lähen rootsiitsitaja ärevalt ootab ta üksi saaks jääda pesa ning järve eha värvega
Vahel luules kurbus,ootus, armastuse ,õnne - lootus. Ridu saadab ilus - loodus, kõiksus sära , taevalaotus. Hansi!!!
seisan paljajalu rannaliival torm on tulekul aga mind see ei heiduta minu juured on siin olen palmipuu vastutuult aga ei heiduta