Sõnale isad leiti 216 luuletust
Isad
Isasid on kõikjal,
neid täis on terve ilm.
Kes vaid isa paberil
ja kelle süda külm.
Paljud neist ei väärigi
kandmaks nime "Isa",
muudkui teevad juurde lapsi,
- toodavad "perelisa".
Kuid on ka neid kes päriselt
tahavad olla isad,
kes olemas on lapse jaoks,
ka siis kui laps vahel nutab või kisab.
Ei nad riidle ega karju,
vaid lohutavad ja aitavad,
nende jaoks hoolida pole palju
või õrnalt lapse pead paitada.
Meie isad ...
Õnn see kui isa , sinu kõrval on veel,
tema kogemus, õpetus abiks eluteel.
Rasket koormat oma õlal ta kannab,
pere nimel , endast ju parima annab.
Kodumaa kaitse vapraid mehi vajab,
isamaa piiril , pidava kindluse rajab.
Isad ja vanemad pojad , esireas seal,
et kurjus ei tallaks , kodupinna peal.
Koduseid hellitab ka neile , leiab aja,
kui vaja veel õhtuti uut ehitab maja.
Pole isadel kerge , täita vägilas rolli,
tema päev austa võimalusel tee kalli.
Hansi!!!
Isadepäev
Sügis piilub puude vilus,
küll see isadepäv tuleb ilus!
Linnuke oksal oma rüüd silub,
lauluhääl tal pehme ja mõnus.
Kõrged noodid lendlevad õhus,
tuul neid kannab isadepäeva võlus.
Sügislilled õitsevad nii õrnalt,
isadepäeval ootavad neid härrad.
Päike oma süles kuldseid kiiri hoiab
kingib siis, kui isadepäev koidab.
Palju rõõmu isad teile,
rohkem veel kui oli eile!
Isadepäevaks
Tean, et ilma isata,
poleks mind ju siin.
Mis ma talle ometi siis
isadepäevaks viin?
Kuidas panna kirja read,
et mu kallis issi teaks,
kui väga temast lugu pean!
Kuidas tasuda ta vaeva
ja väljendada tänutunnet?
Kuidas tähistada tema päeva,
nii, et südamest ta mu tänu tunneks?
Isale
Isale, kes on hooliv,
isale kes on hea,
tea, et sind ma alati
väga kalliks pean!
Täna kõigil isadel
on väga tähtis päev,
mis loodan,
et ka kauaks meelde jääb!
Teen sulle kaardi
ja toon kooki ka,
ning kallistuseks kaela
sulle panen oma käed!
Isa oled parim
ja seda teadma pead,
soovin head isadepäeva
ja ainult kõike head!
TÜTRELE V (ONGI KÄES SU MIKSID)
Ongi käes Su miksid,
minu armas laps.
Mitte, et ma keksiks:
juba oled kaks!
Pisut hakkad vastu,
öösel nõuad pai.
Aga poed siis kaissu -
oled minu vaid.
Iseloomu näitad
ja vahel ajad jonni.
Kui ma Sind siis paitan -
palud minult kommi.
Mõned rõõmuaastad
olen olnud Sinu isa.
Ma südamesse vaatan
ja ootan rohkelt lisa!
Täna veel
Täna veel mängleb vihmapiisk
sügislehe peal
tuul loob viisijupikest
laul läeb lendu sealt
Lendabki üks lauluke
tuulevilinal
püüdmas teda päevake,
ta õige ligidal
Selles päevas palju sära
tundeid sügavaid
pisarad on pühitud ära
nukrus mööda läind
Tervitame sind kaunis päev
kallis isadepäev!
Lilli rohkeid, igat sorti
ulatamas on naiste käed.
Isadepäev
Piirikaitsel on mu isa,
sirge kui tikk,
tinasõdurina valvet peab,
kindel ta kui kalju,
seisab kodumaa piiri peal.
Siiski kallil isadepäeval,
tort on laua peal
ja isa lemmikkringlit veel
küpsetama peab.
Terve pere koos nüüd istub,
kurb on isata-,
aga pead ei saa ju lasta longu,
sest meie kangelane ta.
Tean, et isa uhkust tunneb oma südames,
et kaitseb oma kodupiire
ka siis, kui on isadepäev.
Ilusat isadepäeva Sulle
soovime kõigest südamest!
Et jääks rahu maa peal alles,
et jaguks rõõmupäevi me isadel.
Isadepäev
Taas tervitab meid uus päev
See on eriline isadepäev
Sügistuuled on vaikinud
Hallid pilved hajunud.
Päike hellitavalt kiiri pillab
Kuul on kuldne naeratus suul
Lillemeri vohab kõikjal
Uus on isadepäeval rüü.
Isad, hoidkem oma päeva,
nii ilusat ja säravat!
Meil kõigil võim on täna muuta,
üht kaunist päeva veelgi kaunimaks.
Sõpruse vennad
Päevad ei olegi vennad,
päevad on hoopiski õed...
Salaja sosinal loevad
ette meil tõdede tõed.
Aastad ei olegi vennad,
aastad on hoopiski isad...
Tööpõllu hobused vaol,
järjega kindlad ja visad.
Elud ei olegi vennad,
elud on hoopiski emad...
Kui ka ei kohtu, ei näe -
Maa kombel hoolivad nemad.
Miski, keski ei olegi vennad
nii, nagu sõbrad su kõrval...
Naerudeks muredest läbi
sõeluvad sopad ja tõrvad.
/Mari*Uri/
Kevad
Poisid ronivad mäes,
tütardel lilled on käes.
Kevad on meis,
me kevadet täis.
Emad hommikust õhtusse
lapsi otsivad taga,
Keegi kuskil põllul vast magab
kevadsaadusi mahub neil kõhtudeisse.
Isad, nad isegi õues,
mutrivõtmed ja trell neil põues.
Terve kevade nad aina "kilks-kõlks"
ja hiljem asuvad ootama suve
Nüüd juba mitmes öö on soe,
tuul kõnnib kikivarvul,
võilille rõõmsaid tutte,
poeb maast lugematul arvul.
Rõõmus vihmapilvekene
Vihmapilvekene väike
teeb rõõmsalt oma käike
oma kastekannust ta
kallab märjaks kogu maa
Vihmapilvekene väike
rõõmupisarate sees
värskendab ja kastab lilli
loodusele rõõmu teeb.
Vihmapilvekene väike
krabistab vihma aknale
vihmakrabin ei tee haiget
suigutab tasa unele
Vihmasajus
Vihmasajuski võib näha ilu,
igas piisas peitub eriline võlu.
Ilu on helkival piisal, mis pakataval pungal,
piiskadel,
mis sillerdavad päikeses,
nii ilus vaadata on.
Vihmavarju alla peidetud mõtteid
vahel hea on vihmasajuga jagada.
Puhastatud saada,
hing ja süda korraga.
Pilveke ja Päikene
Taevalaotuses on näha
Pilve Päikesega koos,
vahel Pilv see nutta tahab,
taas siis päikene on hoos.
Pilveke see vahel nutab
rõõmust üle Päikese,
oma piisad maha jätab
toitvad, rõõmuläikesed.
Päikesel on omad tujud,
vahel veidi kuumemad,
taevalaotuses kõik sujub,
päevad saavad kaunimad.
Eal ei tohi tülli minna
Pilveke ja Päikene,
kuumust tuleb juurde liiga,
müristamas äikene.
Päikene see läheb ära,
öises ilus tuleb Kuu,
Pilvekese varjus särab,
jahedust loob öine tuul.
Siiski Päikene see ärkab,
taevas särama see lööb,
Pilvekene teda mä .....
Lootuste Kevad.....
Meil siin õues on kevad.....
Kusagil sõda käib kaugel…
Surevad isad ja emad……
Lapsed nutavad pisarad laugel…
Meil siin talv vaikselt taandub…
Kusagil langevad pommid…
Tuhandeid lennukeid maandub…
Lapsi ei rõõmusta kommid…
Meil siin on elada hea…
Ehki me kurtmast ei väsi…
Lahingusse minema ei pea…
Ei lenda pommiga otsast käsi…
Kevad on lootuste aeg…
Äkki lõpeb see õudus mis kole…
Saab täidetud soovide vaeg…
Lastel mängida jälle on tore…
