Oh sügis juba õues mul jahe juba tuba. Keegi mängib veel palli ja keegi pilli. Vihma kallab nagu ojast puudel lehed maas osast.
Käbid on puul; lehed kõik langevad. Maad katab lehevaip; taevas udu. Puud on paljad; põõsad rootsus. Linnud ära lendavad; talve ette ennustavad. Veed on lülmad; õhk aga soe.
talv saanud on otsa kui taevast laskub maa peale lille sees killuke sina mis hommikul õiena avaneb sulgub õhtul öö jaheduse eest
Armas sügis, oled meie keskel ja me ümber, sellel ajahetkel süngel.
Esimesed külmakraadid - välja tõstsin kasuka. Isegi, kui ennast laadind päikesega tasuta. Nüüd reserv on otsakorral, kuigi keha paks. Taevataadil kehtestada tuleks külmamaks.
...üht ajahetke tahan paberile panna, sest nii raske on südamel teda kanda...
Tiigis olid kalamaimud vanas majas majavaimud. Kalad nautisid vee mahedust vaimud inimhingede jahedust.