...maa anub taevast, et see vihmapilvi kallaks, vihmapilvi kallaks ja vihm maad tallaks, maad tallaks ja muudkui kallaks...
Ma kapseldun su külge Elu! Nii suur on minus Elujanu!
Elu on lõpmata kiire, elutee lõputult pikk, kord kui läheb see kiire ja otsa saab lõputu tee, veel on paigake,kus mõelda, kui janused olime.
kuidas ka kõrvu ei pingutaks meel ei januneks liiri-lõõrist tühi on taeva alune hing üksnes valuleb ei mitte säärast kevadet ma endale ei anunend õhtul voodis palunud
Su suu on unustanud mu huulte hõõgumise silmad me armastuse puhtuse janu kui tihti mu pilk Sind üleni kallistades ka ei palunud anunud valus
Verejanuline naeratus, peidetud valu. Väide, et armastus, südaöine melu. Lootus endasse kadus, naer aina pikemaks vajus. Mõtetest kasvas normaalsus, valu minu südamesse naaldus.
mus uuesti üles äratab sinitaeva igatsuse lillede õitsemisest lahku minemise valu pillava suve janu
on igaühe hinges Suur Prantsuse revolutsioon milles sündis ilma vabadus võrdsus vendlus rahvaste kartlik embus karikas millest janus jood elu vaprust imelist heldust
maailm pole enam endine kui aias pojengilt variseb rohtu õieleht oksalt alla kukub raskeks läinud vihma tilk selle kogemata kinni püüab mu janus pilk
Sinugi elu kosmoses mis külm ja pime maa peal on suur ime kas näed või mitte seda sina ise ütle elule selle eest tänu et sul juua on teda võimalik janus
nagu lapsel pead käsi silitada tahtis kulu sees esimest rohelist rohtu hing millest kaua oli olnud lahus saaks otsa see talv läbi kurgus olnud janu
nii palju ilu valu on ilma sees küll leiad sinagi kord nad eest seisad päevas süda janus silmad vees ja ongi hea veel küsima ei pea kuhu minna nelja risti teel
Läbi ukraina rahva valude, süttib südames leek tuline. Läbi ukraina rahva valude, tõuseb usk kodumaa kaitsesse. Läbi ukraina rahva valude, kasvab janu isamaa järele.
Buratiino end päev läbi kiidab, et laval hästi ta teiste ees tantsis, et tema laul kõiki vaatajaid liidab. Nukujuht nööre ei ajanud kordagi sassi. 9.10.21
Lõõritades õitseb kevad janune on ilm Silmaveega janust ilma ainult kasta võib