Sõnale jäljed leiti 79 luuletust
Need jäljed...
Am Dm
Aegade algusest peale on nii,
E Am
et sügis see suvest saab võitu,
talvistest hangedest külmal on piir
kui kostumas kevade hõiku,
kuid laulus on hetk, mil peatumas kõik,
vaid sõnum, see jääb selja taha,
need hetked, mis Sinagi minuni tõid,
jätsid jäljed mu südames maha...
Am A7 Dm
Need jäljed, mis olemas olnud,
E Am
on aegade algusest ammu,
A7 Dm
mis südamest välja on tulnud,
E Am
käies lauludes oma sammu...
Nii mõtlen ja vaata .....
Need jäljed...
Aegade algusest peale on nii,
et sügis see suvest saab võitu,
talvistest hangedest külmal on piir
kui kostumas kevade hõiku,
kuid laulus on hetk, mil peatumas kõik,
vaid sõnum, see jääb selja taha,
need hetked, mis Sinagi minuni tõid,
jätsid jäljed mu südames maha...
Need jäljed, mis olemas olnud,
on aegade algusest ammu,
mis südamest välja on tulnud,
käies lauludes oma sammu...
Nii mõtlen ja vaatan ma ringi,
näen nägusid naervaid ja häid,
kel südamed sõnumeist siingi
on muusikast ääreni täis,
need hetked, mis meenuvad taas
lauludest sõnade kaudu, .....
Meie jäljed....
Su järgi tahan joosta läbi kastese heina...
Põlvini rohus püüda su jälgi...
Suudlusteks suruda sind vastu seina....
Sõõmudena hingata.. Lõhnad hommiku järgi
Su puudutus kui leebe hommiku-hõngus
Libistades sõrmede vahelt läbi su juust
Olen seotud su külge kui ihade lõngus
Seisame vaikides ei sõnad välju suust
Aplalt kikivarvul märjal rohul seista nii
Tunda tõusva päikese kuumust
Ei tema saabumine minema meid vii
Pole ruttu… tulemisel piisab ühest sammust
Kriitvalgel seinal on nüüd me jäljed..
Nii pinnapeal.. Samas nii sügavad
Kuivand kaste .....
Jäljed liival
jäljed liival,mis viivad tee sinuni
me kohtume taas ja ma olen õnnelik
pole sinust kuulnud terve kuu
pole tundnud su huuli oma suul
sa värised õnnelikult nagu haavaleht, mis sahiseb puul
lõpuks tundsin su huuli oma suul
oma tähenduse saab see kuu, mil kohtusime taas
Ebaharilik
Ent kes on hull
kui kogu maailm
ise seda on
ma mõtlen sul
Too vastupäeva käiv
üks üksik erand kas
siis mitte vast
nii eemalolev
ebaharilik ei näi
Ehk kogu ilma väike näpp
tal näitab
nähke ebard
ta püüdke teiste lõbuks
no on vast värd ta
siis oleks märkamatu täpp
jah ilmast irduda
Ses oma väikses ilmalohus
end peita
varjata
vast ainult võid
jah oma rada
põhilised mõtted
jah oma jäljed
lilledes ja rohus
ent siiski
imelik
ja ligitõmbav näid
Jalutuskäik metsas
Sa vaata kuidas päike
puude vahel sillerdab,
lumi särab vastu,
taamal kuused hõbedaselt helgivad.
Metsarajad jälgi on tipitud täis,
nii palju metsloomi
ei ole tundnud, näind,
ega nagu jahimees, neid jälgipidi käind.
Osad jäljed tunnen ära,
hallivatimees, kes metsas elab
ja kolmikhüppeid teeb oma rajal,
need tuttavad mul ammugi.
Võsavillemi jälgi ma ei tea,
kas nüüd hirmust peitu pugema pean?
Oravapoiss lumme pillub paar käbi,
minu hirm sai kiiresti läbi.
Mõtted puhtad ja meel on hea.
Kärarikkast linnast vahel lahkuma peab.
Minema sinna, kus vaikus k .....
KODU
Armastan ja hoian teda,
kannan oma südames.
Kaitsen kodu, olen valmis
surema ka tema eest.
Ei kodust paika paremat pole
ja ta lõhna armsamat.
Kodu on püha ja kodu on aare,
teda austan sügavalt.
Tuhandeid jälgi võib ilmapeale jätta,
kuid jäljed, mis kodust lähevad
ja koju tulevad, nad jäävad ikka_.
Nad koju tulevad...
Vastamata kahekõne
Sul naerud näos
nii sageli nii palju
täisrõõmus kehahoiak
helge rüht
Mind nähes
aga kivined kui kalju
ning kordagi- oi jah
mul pole üht
Käib keegi mööda
muudad põse lohuks
me jääme kaksi
moondud õelaks irveks
Mind mõõdad
mõtled mingiks ohuks
sest äkki
tõstad pilgu sõjakirveks
Siin pole nii et "oleks"
SEE PILK tapab
kusjuures üsna võikalt
oled karm
Hing muutub tuleks
kõrvetab mind tsipa
mu süda hõiskab
see vist arm
Ma virgun
kirve jäljed üle ihu
ei ole sinust
teisipidi tõendust
Ma tasa targu
avan sõrmed pihu
täis tühjust .....
Talveilu
Väljas sajab laia lund
sajab juba terve tund
kogu mets on valges rüüs
talveilu naudin nüüd
Siin ja seal on hõbehärma
vaikus surub ligi maad
lumekapp see aina kallab
ei nüüd lumi otsa saa
Tallan lumist metsarada
jätan jälgi siin ja seal
minu jäljed pole ainsad
valge-pehme lume peal
Mets on ikka olnud püha
püham veel ta jõuluaal'
silmgi aina särab, särab
süda kuusest rõõmu saab
Valgust täis
Taas on maailm valgust täis
puude okstel valge pilv,
nii mulle näis
Raagus puud
nad muust ei tea
Lumekatte all
neil olla on hea
Pisut vesine on lumi
sadas õhtust hommikuni
Lumelabidail nüüd tööd
Buldooserid undasid terve öö
Metsaradadel on ilus
Näe, väike hirveke seal lidub!
Haavikuemand jälgi punub
Kogu kurbus hinges unub
Südamlik päkapikk
Päkapikul valge habe
punav põsk ja naerev suu
Vitsakimpu pole vöö peal
see on jõuluvanal ju
Päkapikk on kasvult väike
aga süda sees on suur
Igal aastal teeb ta käike
laste juurde jõulukuul
Sumpab lumes,ei ta väsi
kukerpallitab hangede peal
Päev läeb lennul, öö ta kannul
päkapikk ei maga eal
Aknast sisse vargsi piilub
kuu ja tähed säravad
Aknalaual pandud sussid
kingitäidet ootavad
Päkapikul tuksub süda
rõõm on püksisääre sees
et saab lapsi rõõmustada
väiksed jäljed jätab teel
Taevatrepp
Tavaliselt kõige lõpus
koidab sulle algus -
tunnel või siis miski muu,
mida täidab valgus.
Üllatunult vaatad ringi,
millel juba käisid -
rada, mille kõnnijälgi
tehes uudne näisid.
Siiski-siiski, kõrgemale
kerkib aina see...
Elu jooksul taevatrepiks
muutub iga tee.
/Mari*Uri/
Enam ei taha olla lumeta
Enam ei taha olla lumeta,
tule lumi meid valgeks lumeta!
Siis on lastel hea hanges tatsuda,
peoga tõsta, keelega katsuda.
Väikesed jäljed on lumes kassidel,
suured jäljed Ottidel, Jassidel.
Veel suuremad issidel ja emmedel,
kõige suuremad lumememmedel!
KAUNEID JÕULE!
Kõrbes
Sammud silmapiiri poole sean
see on mõttetu,ma tean
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
Mööda jalalälgi astun
sammu pidadagi katsun
keegi ennegi on läinud siit
need jäljed on mu ainus viit
See keegi kes siit enne läinud
kaugel silmapiiri taga käinud
Kas ta leidis virmalised?
Enda hinge lunastused
Nüüd on kahed jäljed maas
mõttetult siis kõnnin taas
kõnnin ikka,tasapisi
ma soovin näha virmalisi
