Jänku naeris suure suuga: « Näe, mis juhtunud on kuuga! Eile oli kuu kui kook, Nüüd on poolik Nagu look.” Naeris, naeris, Hüppas hopp, Naeris, kuni lõhkes mokk.
Jänkule ma jõulud teen kuuse alla koogid viin oksa peale süütan küünla, et näeks jänku siia tulla
Pajutudud karvased, jänkusaba sarnased, paitada veel neid küll tahaks oksa jätaks sinna maha, et saaks sinna kasvada uued tudud sabaga... - Tarmo Selter -